Pärast aastapikust pausi jätkusid eile Maadevahe asfaltbetoonitehase keskkonnareostuse likvideerimistööd, mis jäid möödunud sügisel pooleli rahapuudusel.
Ehitusfirma Merko alustas taas Maadevahe reostuse koristamist
26. november 2019, 00:24
AS-i Merko Ehitus Eesti projektijuht Tarmo Sinisaar ütles, et tööde maht on 17 000 kanti ja tööde tähtaeg järgmise aasta 30. aprill. Töö mahust 15 000 kanti moodustab möödunud aastal kahte valli kuhjatud reostunud pinnas ja 1000–2000 kanti Maadevahe jõe puhastamisest saadav pinnas. Maadevahe jõelõigu puhastamine on uus töö, mille vajadus selgus reostuse koristamise käigus möödunud aastal.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektijuht Raimo Jaaksoo ütles, et Maadevahe asfaltbetoonitehase reostuse likvideerimine on keeruline töö. Reostusuuringute käigus jäi suur osa reostusest avastamata, kuna vana asfaltbetoonitehase dokumentatsioon selle kohta, kus midagi tehti, oli kadunud ja pole mõeldav kogu ala meeter meetri järel läbi puurida. Alles möödunud aastal selgus tööde käigus reostuse tegelik ulatus, mis oli hulga suurem, kui esialgu võis arvata. "Arvan, et oleme nüüd teinud kõik, mis me saame teha," lausus Jaaksoo, kelle hinnangul peaks reostus eile alanud tööde lõppedes kaduma.
Maadevahe asfaltbetoonitehase keskkonnareostuse likvideerimisel möödunud aastal selgus, et eeldatud 21 000 kantmeetri reostatud pinnase asemel tuleb ära vedada koguni 36 000 kanti. Kuna reostuse likvideerimiseks ette nähtud raha lõppes otsa, siis kuhjati allesjäänud reostunud pinnast Maadevahe jõe äärde vallidesse täiendavat rahasüsti ootama. Vallide äraviimiseks eraldas keskkonnaministeerium 1 392 000 eurot (ilma käibemaksuta). See on lisaks möödunud aastal kulunud 2,2 miljonile eurole (ilma käibemaksuta).
Töö muudab kulukaks reostunud pinnase käitlemine ja suure osa pinnase vedu Tartumaale, kus jäätmekäitleja tegutseb. Töid rahastab 85% ulatuses EL-i ühtekuuluvusfond, ülejäänud 15% katavad riigieelarve ja KIK.
Maadevahe asfaltbetoonitehas töötas aastatel 1959–1993. Selle aja jooksul reostas tehas nii ümbritseva pinnase, põhjaveekihi kui ka Maadevahe jõe, mille läänekaldal tehas asus.