Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
Täna Kuressaare linnuses avatud näitus "Sajandi kuldne leid" oli kohaletulnud sadakonna ajaloohuvilisega ilmselt muuseumi kõigi aegade üks rahvarohkemaid näituse avamisüritusi.
Septembris Kesk-Saaremaalt päevavalgele tulnud ohverduspaigast ja sealt leitud kuninglikust kuldvõrust ning teistest ehteleidudest rääkisid arheoloog Marika Mägi ja tema uurimisrühma liikmed.
Selgus, et ühtpidi on leidude näol tegu rõõmsa sündmusega, mis avab ühe valge laigu Eesti ajaloos, teistpidi heidavad aga selle ümber kerkinud kired valgust probleemidele, mis pesitsevad meie ajaloouurimise argipäevas. Kuigi arheoloogia hea tava näeb ette, et leiukoha avastaja saab seda hiljem edasi uurida, siis Marika Mägi seda praeguse seisuga teha ei saa, kuna puudub rahastus.
Näitus on avatud 1. detsembrini.