Andres Tinno: Lüpsvat lehma ei tapeta

AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liikmed Paul Leemet ja Jaan Mehik.

FOTO: Sander Ilvest/Saarte Hääle arhiiv

"Saaremaa vallavalitsus plaanib maandada oma valearvestuste riske Kuressaare Soojuse müügiga," kirjutab vallavolikogu liige Andres Tinno.

Andres Tinno

FOTO: Saarte Hääl

Saaremaa vallavalitsus esitas volikogule tuleva aasta eelarve, mis prognoosib tulumaksu laekumise kasvu 2,7% ja loomulikult koos sellega oluliselt ka jooksvate kulutuste kasvu.

Kui vaadata ühinenud Saaremaa valla viimase kahe aasta eelarveid, siis on need suuresti olnud n-ö ühinemise läbiviimise eelarved, kus on tõstetud hüvesid ja palku ning ühtlustatud nõudeid teenustele.

2020. aasta eelarve võiks aga kujutada endast juba uue valla efektiivsuse tõstmist ja selgete suundade andmist tulevikuks. Kahjuks seda aga sealt eelarvest ei leia. Kogu eelarve on ambitsioonitu ja orienteeritud n-ö tavalisele tiksumisele, et siis veel 2021. aastal teha väike spurt ja avada mõni objekt.

Kulud aina kasvavad

Kui uue valla esimesel,  2018. aastal, oli valla palgakulu 24,3 miljonit eurot, siis tulevaks aastaks on vallavalitsus planeerinud kasvu võrreldes esimese ühendvalla eelarvega 3,53 miljonit eurot rohkem. Seega on valla palgakulu vaevu kolme aastaga suurenenud 14%! 

Kindlasti võib põhjendada, et alampalgad on tõusnud jne, kuid just vallavalitsuse kohustus on valla vahenditega heaperemehelikult ümber käia ja tegutseda vastavalt majandusolukorra muutustele. 

Hoiatused majanduskliima jahenemise kohta kostavad aina sagedamini ja erinevad  institutsioonid alandavad majanduskasvu prognoose iga kuu. Kas sellisel puhul on põhjust planeerida tulumaksu laekumise 2,7-protsendilist tõusu?

Valla üldised majanduskulud on aina kasvanud, kuigi ühinemise üks eesmärke oli mastaabiefekti saavutamine ja valla majandamise efektiivsemaks muutmine. Ka selles osas pole soovi midagi suuremat ette võtta kui Tornimäe koolile ette heita, miks tuled põlevad ja vesi jookseb, kui mehed palli mängivad. 

Selle asemel võiks haridus- ja sotsiaalvõrku päriselt korrastada. Vähendada valla allasutuste ja äriühingute arvu nende ühendamise teel, kaotada dubleerivaid ja üleliigseid töökohti.

Valla tegevustulem on planeeritud 3,65 miljonit eurot, samas peab vald järgmisel aastal laenu ja intresse tagasi maksma kokku 3,79 miljonit eurot. Puudujääk pole suur, kuid näitab ilmekalt, et võlg – mis on võõra oma – on sellel aastal suurem, kui planeerime eelarvega tegevustulu. Seega peab maksma millegi muu arvelt, kuid ainus võimalus on seda teha täiendava laenu või vallavara müügi arvelt. Vallavalitsus on sellise planeerimisega astunud justkui SMS-võlaringlusse, kus vanu laene ja intresse makstakse uute laenudega.

Tuleviku tegelikkus kujuneb arvatavalt keerulisemaks, sest oluliste raskete otsuste edasilükkamine muudab need otsused tulevikus veel kallimaks. Vana tõde, kas pole?

Muud võimalust ei ole?

Mis on kõigel sellel aga pistmist Kuressaare Soojusega? Minu arvates suhteliselt üheselt – vallavalitsus plaanib maandada oma valearvestuste riske Kuressaare Soojuse müügiga.

Kujutlegem olukorda, kus 2020. ja 2021. aastal on vaja planeeritud investeeringud lõpuni viia ning vallavalitsus teatab, et raha ei jätku, laenulimiit on otsas, kuid Kuressaare Soojuse eest ollakse nõus maksma X miljon eurot. Mis siis volikogul üle jääb... Planeeritud oli ju kõva tulumaksu laekumine, tööd käivad, arved vaja maksta, laenu pankadele tagastada...  Järelikult TULEB MÜÜA, sest muud võimalust ei ole! Noh ja kõik on juba müügiks ette ka valmistatud...

See ongi vallavalitsuse motivatsioon täna Kuressaare Soojuse osas ettevalmistusi teha.

Kahjuks ei saa mina selle sooviga nõustuda ja seda oma isiklikust kogemusest. Lüpsvat lehma ja munevat kana ei tapeta. 

Vallavanem, kes pole oma elus aktiivselt 10–15 aastat ettevõtluses tegutsenud ja ise töökohti loonud, ei peaks ajama küüsi taha vallarahva omanduses olevale töötavale ettevõttele eesmärgiga siluda möödalaskmisi valla juhtimises.

Minu märkuse peale ühel hiljutisel volikogu istungil, et tuleks piirata tööjõu kulude suurenemist ja likvideerida töökohti, mida pole valla maksumaksjatele vaja, vastas vallavanem fraasiga: "Valla juhtimine on midagi muud kui ettevõtte juhtimine."

Pean tunnistama, et olen oma elus teinud mõlemat, ja nõustuma: erinevus on, kuid raha tuleb lugeda mõlemas ametis.

Tagasi üles