Radarid reetsid partide öise üllatusrände

TÄNAVUNE TÖÖ ON TEHTUD: Linnuvaatlejad (vasakult) Ainar Unus, Mati Martinson ja Veljo Volke alustavad uusi vaatlusi väinatammi ääres järgmise aasta märtsis.

FOTO: Aare Laine / Saarte Hääl

Väikese väina tammi Muhu-poolses otsas elektriliinide mõju linnustikule uurivad ornitoloogid jõudsid tänavuste töödega lõpusirgele.

Ornitoloogiühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul jätkuvad uuringud järgmise aasta oktoobrini.

"Hästi suur osa on radariuuringutel, mida teeme koostöös Eesti maaülikooliga. Radar näitab täpsemalt kaugemaid lennutrajektoore, lisaks kasutame vaatlustorusid. Märgime üles lindude arvu ja liigi ning selle, kuidas nad liinide suhtes käituvad," selgitas Volke.

Viimati jälgisid ornitoloogid sügisrändel sukelparte, aule, sõtkaid, jääkosklaid, samuti väikekosklaid. See oli neil tänavuse aasta viimane nädalane vaatlustsükkel. Taas alustatakse vaatlustega tuleval aastal märtsis.

"Meie vaatluste andmeil ohustavad õhuliinid kõige rohkem just luiki ja parte. Tavaliselt taanduvad luiged jää eest, lahkudes Väikese väina vetest detsembris ja jaanuaris," märkis Volke.

Programmijuhi sõnul annavad nad Eleringile soovitusi, millised traadid kõigepealt maha võtta. Ideaalse lõppeesmärgina näevad ornitoloogid õhuliinide asendamist merekaablitega.

"Niisama jutust, et õhuliinid tapavad linde, poliitikutele ja otsustajatele ei piisa. Meie vaatlused on täpsed ja põhjalikud," toonitas staažikas lindude uurija.

Väikese väina äärsed ööpäevaringsed vaatlused pakkusid üllatusi ka kogenud linnuvaatlejaile. Mati Martinson Sõrve linnujaamast ütles, et radarivaatluse andmeil lendas öisel ajal üle väina suur hulk parte.

Tavaliste torudega pole öine ränne väga jälgitav, radaripilt toob aga ka öised rändajad taevalaotuses esile.

Tagasi üles