/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/03/12785812t1h7beb.jpg)
Alaealised on Saaremaa vallas sel aastal pannud toime 17 vägivallakuritegu, mis on viimaste aastate rekordnäitaja.
Lapsed peksid vägivallanäitaja lakke
Alaealiste toimepandud vägivallakuritegude arv ületab sel aastal juba arvu, mis eelmisel aastal tähistas kõiki alaealiste kordasaadetud kuritegusid (16).
Kuressaare politseijaoskonna juhi Rainer Antsaare sõnul on toimunud hüppeline kasv laste vastu toimepandud kuritegudes. Enamiku neist kuritegudest moodustavad kehalise väärkohtlemise juhtumid.
/nginx/o/2019/12/03/12785809t1h925e.jpg)
"Pooled neist on omaealiste tuttavate suhtes toime pannud kolm alaealist tüdrukut," tõi Antsaar välja tõsiasja.
Politseijuhi sõnul on tüdrukud tänaseks oma karistuse saanud ja loodetavasti vigadest õppinud. Antsaar rõhutas, et tegu on abivajavate noortega ning Saaremaa valla kaasabil tehakse tüdrukute perede abistamiseks tõhusat koostööd.
Noorsoopolitseinik Ahto Auliku sõnul ei ole noorte seas ühtset mustrit, miks nad vägivaldselt käituvad, kuid suurt rolli mängivad lapsevanemad.
Pered on lagunenud, vanematel ei ole laste jaoks aega ning võimalik, et puuduvad ka vanemlikud oskused lastega ümber käia, loetles Aulik põhjuseid. Peres toimuv jätab Auliku kinnitusel jälje ka noore inimese vaimsele tervisele.
Suurt rolli etendab vanemate alkoholitarvitamine, mis kandub edasi ka noortele. Nii kipuvad viimased ka ise pudelit kummutama – sel aastal on alaealiste seas alkoholiseaduse rikkumisi olnud kaks korda sama palju kui eelmisel aastal.
Prokurör Rainer Amur kommenteeris, et kõlab küll vastuoluliselt, kuid kuritegude arvu suurenemine on prokuratuuri jaoks eesmärk omaette. Politsei statistika kajastab juhtumeid, millest on korrakaitsjatele teada antud. See omakorda tähendab Amuri sõnul, et juhtumitele on reageeritud.
"Oleme saanud pakkuda abi ohvrile ja mõjutada kurjategijat," ütles ta. Sama mustrit on varem rõhutatud erinevate vägivallakuritegude arvu suurenemisest rääkides. Mida rohkem statistika näitab, seda enam on kuritegudest järelikult teada antud.
Prokurör Amuri sõnul tuleb kindlasti meeles pidada, et statistika ei ole lõplik tõde ning väga paljudest kuritegudest jääb teatamata.
"Statistikasse ei jõua nende väärkohtlemiste, sealhulgas seksuaalkuritegude ja internetikuritegude hulk, millest teada ei anta," selgitas Amur.
Nii prokurör kui ka politseijuht ütlesid, et lapsed on kuriteoohvrina abitumas seisus, kuna nad ei pruugi ise osata abi paluda. See ongi põhjuseks, miks paljud laste suhtes toimepandud kuriteod varjatuks jäävad.
Rainer Amuri sõnul on prokuratuur viimastel aastatel üha enam teinud selleks, et laste vastu suunatud kuriteod tuleksid rohkem päevavalgele ning inimesed julgeksid enam sekkuda.
Tüdrukud peksid eakaaslasi
Juunis 2019 kirjutas ka Saarte Hääl ühest juhtumist, kus teismelised tüdrukud peksid Kuressaares oma eakaaslasi, väidetavalt karistuseks nende kohta levitatud kuulujuttude eest.
Kohus karistas 17-aastast tüdrukut kokkuleppemenetluses kaheksa kuu pikkuse vangistusega tingimisi. Seejuures on osa karistusest, kuus tundi üldkasulikku tööd tehtud, ülejäänud karistus jäetakse täide viimata 18 kuu pikkuse katseajaga.
Ka teine, 16-aastane tüdruk on aasta aega allutatud käitumiskontrollile, peab osalema sotsiaalprogrammis, ei tohi tarvitada alkoholi ja peab lõpetama 9. klassi.
Kahepeale tuleb tüdrukutel ära maksta kuriteoga tekitatud kahju 800 eurot.