"Loomulikult on kodanikel õigus olla aeg-ajalt ka kriitiline…" võib lugeda 26. novembril ehk kodanikupäeval ilmunud Saarte Hääle juhtkirjast.
Eeltoodu ajendaski mind kirjutama järgmist.
"Loomulikult on kodanikel õigus olla aeg-ajalt ka kriitiline…" võib lugeda 26. novembril ehk kodanikupäeval ilmunud Saarte Hääle juhtkirjast.
Eeltoodu ajendaski mind kirjutama järgmist.
Sõidan Kuressaares regulaarselt linnaliinibussiga marsruudil Tuulte Roos – haigla – kesklinn. Nüüd tahan kutsuda meie vallavõimu esindajaid: tulge kabinettidest välja elu keskele ja sõitke kasvõi üks päev selle bussiga, et näeksite, millist võitlust on eakad sunnitud oma igapäevase liikumise nimel pidama.
Buss, mis sellel marsruudil liigub, on küll suurem, aga väga kõrgete astmetega. Paljud inimesed, kes selle bussiga sõidavad, liiguvad küünarkarkude, isegi tavalise kahe karguga. Kindlasti on vähemalt osa neist inimestest läbi teinud põlve- või puusaoperatsiooni. Bussi sisenemine on aga tõeline katsumus. Isegi neil, kes liikumiseks abivahendit ei vaja, annab sellise kõrgusega astmetest üles saada. Seda on tõesti kurb vaadata.
Need linna eakad, kes iga päev sõitma peavad, on ääretult leplikud: kannatame ära, saame hakkama. Nii nad kommenteerivad.
Kas tõesti on raske koostöös transpordifirmaga panna linnaliinidele sõitma kohasemad ühissõidukid? On ju olemas sellised bussid, kus on madalal asuvad astmed ja turvaline sisenemisvõimalus.
Jõulude aeg on heategevuse, annetamise aeg. Vallajuhid, loobuge oma jõulupreemiatest. Tehke hoopis jõulukink oma linna väärikatele.
Linnakodanik (nimi on toimetusele teada)