KÜLA LOOD: Panga külavanem saadab vana aasta ära jaanitulega

KODUVÄRAVAL: Vana-Simmu talu peremees Martin Auväärt on avatud suhtleja ja teotahteline külavanem. Foto: Maanus Masing

Panga uus külavanem Martin Auväärt (38) on sõna otseses mõttes sädeinimene, kes teeb jaanituld nii suvel kui ka talvel.

Juba praegu, detsembri algul, kõrgub Panga külaplatsil korraliku jaanitule mõõtu lõkkekuhi, kust kipuvad esile väljajuuritud kadakapõõsad ja kännud, kohalikest majapidamistest pärit prussid ja lauajupid. Kuhi paistab piisavalt suur, et lõõmata kasvõi õhtu otsa. 

Külavanem lubab tuletegemise aega kohalikega veel täpsustada, ent kui ilm vähegi lubab, süttib talvine jaanilõke ilmselt 30. detsembril. Tema sõnul võiks talvisest lõkkest Panga külas saada traditsioon. Kes tahab, saab lõppeva aasta sündmused elava tule paistel silme eest läbi lasta.

Talvine jaanilõke on vaid üks näide Panga külas hoogustunud ühistööst. Veel üsna hiljuti peitis end külaplatsi kõrval võsas prügimägi, kust tuli välja koormatäis rauda, alates külmkappidest ja lõpetades vedruvooditega. Nüüd on ümbrus prahist puhas ning lisaks kiigele vaatavad sealt vastu omatehtud pingid ja grillivannid.

Võsa vahelt paistab kummaline välikemmerg, mis kannab valimisjaoskonna nime. Valida saab kahte sorti ihuhäda vahel ja ilmselgelt on see üsna sapine vihje poliitika räpasusele. Hoone katusel troonib WC-pott, mille külavanem üle kuldas. Purjuspäi lubanud ühed kemmergu katusele asjale ronida. "Ma ei tea, kas nad käisid ka, pole sisse vaadanud," naerab Martin.

VALIMISJAOSKOND: Välikemmerg, mis pilab poliitilist sõnnikupildumist. Foto: Maanus Maasing / Saarte Hääl

Külaplatsi kõpitsetakse ja laiendatakse uuel aastal uue hooga edasi. Paik kogub tuntust, näiteks viimati käis Panga jaanitulel üle 300 inimese. Külavanem tahab platsi juurde rajada väikese valgustatud raja, mis viib mõnekümne meetri kaugusele merekaldale. Prügikastidega varustatud puhkekoht oleks abiks ka turistidele, kes seni oma prahi üsna hoolimatult maha jätsid. Näiteks toppisid prügikotti kive lisaks, sidusid kotisuu kinni ja uputasid merre. "Maakeeli öeldes debiilikud," sõnab külavanem. Pärast seda, kui ta jaanipäeva paiku külaplatsile prügitünnid pani, on olukord märgatavalt paranenud. "Viisin lõpuks prahi küll oma raha eest prügimäele, aga vähemalt on plats puhas," rõõmustab ta.

Tuleb ukse tagant ukse taha käia ja annab igaüks nii palju, kui annab.” - Martin Auväärt

Korras külaplatsi kõrval peab külavanem tähtsaks ka külamaja ehitamist. Hea ligipääsuga ja igati sobilik kinnistu on küla keskel, kuid paraku müüb vald seda praegu enampakkumisel. Ehk õnnestub külaseltsil kinnistu siiski endale saada, loodab Martin. Inimesed paneksid raha kokku ja ostaksid vallalt krundi ära. "Tuleb ukse tagant ukse taha käia ja annab siis igaüks nii palju, kui annab," ütleb külavanem. Tulevases külamajas saaks ka Liivaranna ja Pahapilli rahvas koos käia. Kinnistu lagunenud hooned lähevad lammutamisele. Praegu saavad elanikud kokku vaid talgutel ja lahvkal käies.

LAMMUTAMISELE? Kui külaseltsil õnnestub vallalt krunt osta, lammutatakse praegused hooned maha. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tulevikku vaadates võiks mõelda ka Seebilõuka sadama taastamisele. 2013. aastal algatas Mustjala vallavolikogu Seebilõuka maaüksuse detailplaneeringu, kuid kahjuks jäi asi soiku. Pealehakkamine viib loodetavasti kunagi eesmärgile.

Vana-Simmu talu peremees Martin Auväärt valiti Panga külavanemaks poolteist aastat tagasi. Martin on sündinud Jõhvis, 4. klassist kuni keskkooli lõpuni elas Kuressaares, edasi viis elu teda Tallinna ja tõi siis Saaremaale tagasi. Kümme aastat tagasi hakkas ta Pangal samm-sammult vanaisa maavaldust korrastama ja elab nüüd siin alaliselt koos perega. Oma sissetuleku teenib ehitusinseneriks õppinud Martin ettevõtjana.

UUS TEGELANE: Panga talijaanid panevad end proovile talvemuinasjutu osatäitjate casting´ul. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Vana-Simmu talu kolm hoonet on uued. Talu maadel valitses hektarisuurune kreegivõsa. Krundi võsast puhastamine nõudis peremehelt kõva tööd, üüratu õueala nõuab palju aega ja tööd ka praegu.

Külavanema maja nurgast mereni on 200 meetrit. Algul oli peremees merevaatest lummatud, ent kui sa juba mere ääres elad, siis sa teda nii väga enam ei vaata. Pangal möllavad põhiliselt jahedad loodetuuled, mis õue eriti ei meelita. Nüüd ootab Martin, millal noored saarepuud aia taga end nii palju maast lahti upitavad, et saaks majale tuulte eest kaitset. Küll aga meeldib talle käia kalavõrke sisse panemas. Meeldib ka niisama mööda randa jalutada ja mereõhku hingata. Jahimehest külavanemat kisub aeg-ajalt ikka metsa poole ka.

Panga külaga on end sidunud teisigi hakkajaid inimesi nii pealinnast kui ka mujalt. Nad tulevad tagasi juurte juurde, ostavad kinnisvara ja ehitavad uusi maju. "Tähtis on, et kinnisvara ja maa oleks korras," leiab Martin.