JUHTKIRI: Kui koolitee jääb katki

Koolilaps ülesannet lahendamas.

FOTO: Ants Liigus

Statistika järgi jätab Saare maakonnas kooli pooleli aastas kolmveerandsada noort – kaks-kolm klassitäit. Enamik katkestab koolitee gümnaasiumiastmes. Mõni gümnasistidest juba õige ruttu – kümnenda klassi hakul. Paraku leidub lapsi – õnneks üksikuid –, kes jätavad õpingud katki juba põhikoolis.   

Arvude taga kuivas statistikas peituvad aga lood päris inimestest. Ning põhjused, miks see noor või laps ei tahtnud õpinguid – vähemalt oma senises koolis – jätkata. 

Kas peab noor inimene õpikoormust liiga suureks või õpikeskkonda sobimatuks. Või veab tal tervis alt. Või siis enda ülalpidamiseks kooli kõrvalt ka tööl käies ei jõua ta enam õppimisele pühenduda. Või peab "päris elu" ja lähedussuhteid olulisemaks kui õppimist. Või ei jää tal värske lapsevanemana õppimiseks lihtsalt aega. 

Küllap leidub kusagil ka selliseid lapsi, kelle vanema(te)l on ükspuha, kus tema järeltulija päevad otsa viibib ja millega tegeleb. Ning kui laps kooli ei jõua – tema oma mure. 

Osa noori jätkab õpinguid juba üsna pea mujal – näiteks täiskasvanute gümnaasiumis. Osal võtab tagasi koolipinki jõudmine rohkem aega. Osa sinna paraku enam ei jõuagi. Ka see on valik.  

Tagasi üles