Oli maikuu seitsmeteistkümnes päev ja aastaks kirjutati siis 1940. Ma ei tea, kas luiged sellel päeval merelahel laulsid, ei tea ka seda, kas päike paistis seal- või siinpool pilvi, aga teada on, et sellel päeval tuli ilmale poiss, kelle nimeks sai Mait Merivald.
JÄRELHÜÜE: Mait Merivaldile mõeldes
Nii seisab kirjas tähtsates raamatutes. Maailm seisis suurte sündmuste lävel ja Maidul seisis ees lapsest täismeheks sirgumine. Kindlasti jättis keeruline ajajärk oma jälje sirguva noormehe hinge, aga kindlasti õpetasid rasked ajad Maidule ka enesega hakkama saamise kunsti ehk iseseisvaks olemist.
Kooliteed alustas Mait Saaremaal Kuressaares/Kingissepas. Hiljem jätkas ta õpinguid Tartu Raudteetehnikumis ja Tihemetsa Sovhoostehnikumis.
Töömehena oli Mait lahtiste kätega igas oma ettevõtmises. Töötas projekteerijana ja geodeedina, kandis töödejuhataja vastutusrikast koormat ja kasutas oma kogemusi ettevõtluses.
Aega jagus ka perekonna loomiseks, tundmata ei jäänud lapsevanema mured ja rõõmud.
Kõigist sisutihedatest päevatoimetustest hoolimata jagus Maidul aega ka sellisteks ettevõtmisteks, nagu laulmine ja näitemäng, estraad, õhtujuhtimine, isamehe amet pulmades ja veel paljuks muuks.
Loomingulised eneseotsingud ja paljudele harrastustele sõrme ulatamine viis tegusa noore mehe paratamatult selleni, et üks nendest ettevõtmistest haaras terve käe. Selleks sai teater.
Astunud üles töökohapõhistes näiteringides ja estraadietendustes, leidis Mait õige pea tee Saaremaa Rahvateatrisse.
Maidu hõivatus näitlejana oli märkimisväärne. Nimekiri nendest lavastustest, kus Mait oma nauditava mänguga publikule kustumatu elamuse pakkus, läheks ääretult pikaks. Seetõttu toon ära vaid mõningad: "Tagahoovis" (mida mängiti ka Eesti Draamateatris), "Meri kutsub", "Koidikud on siin vaiksed", "Mahtra sõda", "Kolm Margariitat", "Mikumärdi", "Kosjasõit", "Parvepoisid", "Niskamäe naised", "Niskamäe Eda", "Suudlus enne koitu", "Sealpool silmapiiri", "Kihnu Jõnn", "Abruka lood Abrukal", "Abruka aeg"…
Paljud nimetatud lavastused Mait Merivaldi osalusel on jõudnud laiema publiku ette ka teleri vahendusel, rääkimata vabaõhulavastustest ja traditsiooniks saanud rohketest ringreisidest.
Nende rollide nimistu, mida Maidul harrastusnäitlejana erinevate lavastajate juhendamisel lavalaudadel õnnestus etendada, paneks kadedust tundma paljud kutselised näitlejad.
Mait on üles astunud ka lauluansamblites ja estraadietendustes, mida kroonis grand prix üle-eestiliselt naljameeste võistluselt Naljatilk 88.
Maidu hindamatut näitlejameisterlikkust ja kogemuste pagasit on kasutanud Saaremaa Rahvateatri kõrval paljud harrastusteatrid ja näiteringid, samuti Kuressaare Linnateater.
Maidu humoorikad ütlemised ja põhjatu anekdoodivaramu olid oodatud igas seltskonnas ja igal koosviibimisel
30. detsembril sättis 2019. aasta end lõpusirgele. Ma ei tea, kas luiged sel päeval laulsid või päikest varjutavad pilved poetasid pisara, aga ma tean, et üks õilis mees ja suur näitleja asus teele igavikuradade poole.
Oli suur rõõm ja ääretu au Sind tunda, Mait, Sinuga koos esineda ja samu lavalaudu tallata, Sinuga ühes ajaruumis hingata.
Head teed, Mait!
Endiste Saaremaa Rahvateatri näitlejate ja lavastajate nimel Rein Lember