Eesti kasvuhoonete toodang on ebavõrdses konkurentsis

Ain Lember
, Toimetaja
Copy
Kasvuhoone. 
Kasvuhoone. Foto: Ain Liiva

Lambakasvatuse köögiviljade kasvatamise vastu vahetanud Kaljo Rand tõdeb, et riik peaks katmikalasid rohkem toetama.

Kaljo Rand.
Kaljo Rand. Foto: Sander Ilvest / Saarte Hääle arhiiv

Kevadel omakasvatatud toorainest valmistatud itaaliapäraste kastmetega poelettidele jõudnud Rand & Rossi Organic Farmi osanik Kaljo Rand märkis, et Eesti katmikalade tootjad on kehvas olukorras, kuna neile ei maksta mitte mingisugust toetust. "Küllap olete ka ise poes näinud, mis maksab Eesti kurk ja mis maksab Hispaania kurk," viitas Rand Hispaaniast imporditud kurkide odavamale hinnale. "Üsna raske on nendega võistelda." 

Kasvuhoonesaaduste subsideerimine ei piirdu ainult Lõuna-Euroopaga, sama toimub ka Poolas, Leedus ja Lätis. "Tegutseme ebaausa konkurentsi tingimustes, see ei ole nali. Vaatad sa lõuna poole või põhja poole, igal pool on olukord meist parem." 

Ranna sõnul saab ta aru, kui rikkad riigid, nagu Rootsi ja Soome, suudavad oma tootjaid Eesti riigist enam toetada. "Mis mul aga pildi eest ära võtab, on, et kuidas lätlased, leedukad ja poolakad suudavad paremat tulemust näidata."

Ranna sõnutsi jääb talle arusaamatuks, kuidas meie poliitikud põllumeeste sellise olukorraga Euroopa Liidus lepivad. "Mis nendele moka peale määritakse, et nad nii rahul on?" küsis ta.

Varem Saaremaa suurimate lambakasvatajate ridadesse kuulunud Kaljo Rand ütles, et kodumaist päritolu lambaliha on poes enamiku tarbijate jaoks liiga kallis ega leia seetõttu eriti ostjaid. Lambakasvatust kummitab sama häda, mis katikaladel tootjaid. Maaeluministeerium ei toeta lambakasvatust ja lambakasvataja peab kogu oma tulu saama toodangu müügist. Omal ajal Soome lambakasvatusega tutvumas käinud Rand kinnitas, et põhjanaabrite lambakasvataja saab suurema osa sissetulekust erinevate toetuste näol. "Ja siis ta võibki oma lamba lõpuks poole hinnaga ära anda ja rahvas ostab mõnuga," lausus Rand.

Kaljo Ranna hinnangul ei hakka Eesti lambakasvatajad ilmselt kunagi riigilt arvestatavat toetust saama. Lambakasvatajaid on vähe ja nende lobitöö ministeeriumis on nõrk, kui võrrelda piima- ja viljatootjatega. "Kuigi meie siseturg on tegelikult Euroopa Liit, ei jaksa me sinna müüa, sest seal on nii palju odavamad hinnad," lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles