Riik seadis parvlaevadel heinaveole karmid tingimused (3)

Ain Lember
, Toimetaja
Copy
MATSALU HEIN SAAREMAALE: Läänemaalt on Saaremaale heina aastaid veetud, nüüd uute nõuete tõttu saarlased enam seda osta ei taha. Koormat pakib lahti Janno Soots.
MATSALU HEIN SAAREMAALE: Läänemaalt on Saaremaale heina aastaid veetud, nüüd uute nõuete tõttu saarlased enam seda osta ei taha. Koormat pakib lahti Janno Soots. Foto: Irina Mägi

Veeteede amet karmistas parvlaevadel heinarullide vedamise nõudeid, mis muudab tootmise niigi ebavõrdses seisus Saaremaa põllumajanduse jaoks veelgi kulukamaks.

Tuule Grupi põllumajandusosakonna juhataja Kaido Kaasik ütles, et kui varem piisas sellest, et heinarullid olid parvlaeval kaetud võrguga, siis alates sügisest peavad rullid olema kaetud koormakattega. Uus nõue tähendab Kaasiku sõnul, et koormasse mahub vähem rulle ja näiteks 1000 rulli toomiseks mandrilt tuleb nüüd 25 reisi asemel teha 35 reisi, mis tooks 2000 eurot lisakulu. Sellise nõude kohaldamine muudab heinaveo tunduvalt kallimaks ja seab Saaremaa ettevõtjad jällegi ebavõrdsesse olukorda, osutas Kaasik.

Veeteede ameti laevade järelevalve osakonna juhataja Kristjan Truu ütles, et heina merevedu peab toimuma vastavalt rahvusvahelisele ohtlike kaupade mereveo koodeksile (IMDG koodeks). Koodeksi järgi loetakse heinarulle kergestisüttivaks kaubaks, mis võib niiskena ka ise süttida. Seetõttu peavad heinarullid parvlaeval olema kinnises treileris. Veeteede amet juuksekarva siiski lõhki ei aja, vaid teeb Saaremaa põllumeestele möönduse. "Meie kinnist treilerit ei nõua, meie nõuame, et ta oleks kaetud," lausus Truu.

Kaido Kaasiku sõnul on ta kaptenite jutust aru saanud, et mereohutusnõuded näevad heinarullide katmist ette juhul, kui heina veetakse pikemaid vahemaid. Seda juhul, kui hein asub laeva trümmis või tekil, kus niiske hein võib kuumeneda. Heinavedu Virtsu ja Kuivastu vahel on lühike ots ja kindlasti ei ole õhuniiske hein ka kergesti süttiv. 

Igatahes ei ole teada ühtegi juhust, kus hein oleks autokoormas kahetunnisel sõidul ise süttinud. Järgmisena võiks Kaasiku sõnul kehtestada piirangu üle 10-aastastele sõidukitele, kuna nende isesüttimine on statistika järgi palju tõenäosem kui heinakoormal.

Kaasiku sõnul on mandrilt heina Saaremaale toodud juba mitu aastat, kuid alles möödunud suvel hakati rääkima heinakoorma katmise nõudest. "Ametnikud ei tee vahet, mis on kuiv hein ja mis on õhuniiske heinapall, need on kaks erinevat asja tegelikult," lausus Kaasik, kelle hinnangul on veeteede amet laiendanud koorma katmise nõuet meelevaldselt. "Bensiin on kergesti süttiv aine, mitte õhuniiske heinapall."

Kristjan Truu selgitas, et kui kõne all on ohtlike kaupade meritsi vedu, ei ole vahet, kas see toimub lühiliinil või pikemal reisil.

Läänemaal asuva Hiie-Tõnise talu peremees Kuuno Anijärv, kes on mitmel aastal oma traktoriga Matsalust Saaremaale heina toonud, ütles, et koorma katmise nõude tõttu saarlased enam eriti heina osta ei taha. 

"See vedu läheb nii kalliks, et on mõttetu, meil on hea riik, kes neid seadusi teeb," sõnas Anijärv.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles