VIIMANE MIILITS: "Üks hetk tuleb lasta minna."

VIIMANE MIILITS: Miilitsana alustanud Tambet Ollile ei tähenda lõpparve politseitööga loorberitele puhkama jäämist ja ta läheb kindlasti ka osalise koormusega tööle. Hulgaliselt tegevust leiab Tambet aga aastaringse pühendunud kalamehena. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tambet Oll leiab, et tema tööpanus on antud ja nüüd on aeg pühenduda teistele asjadele.

Tambet Olli (50) esimene päev politseiametnikuna oli 29 aastat, neli nädalat ja 29 päeva tagasi. Enne seda kandis aasta varem autoinspektsioonis tööle asunud Oll miilitsavormi.

"Kes tulid pärast 1991. aasta 1. märtsi, said kohe politseivormi, aga mulle jäi miilitsavorm kuidagi pikemaks ajaks," meenutab täna viimast päeva Kuressaare politseijaoskonna hingekirjas tegutsev Tambet Oll.

Ta räägib humoorikast juhtumist toona Lossi tänaval asunud politseimaja ees, kus ta miilitsavormi kandes aasis politseinikuvormi kandnud kolleegiga.

"Vanem daam läks mööda ja meid nähes tabas teda kangestus. Mõtlesin, et pillab kotid käest maha. Tema näost peegeldus tõeline hirm, et nüüd ongi miilits tagasi ja peksab politseid," muigab Oll.

Lugusid ja mälestusi on oldud aastate jooksul kogunenud küll ja veel. Ette on tulnud püssipaugutamist, tagaajamisi, raskemaid juhtumeid, mis panid jala all värisema ja südame adrenaliinitulvast peksma.

Töölt on tulnud kaasa mälupilte, mis jäänud alateadvusse kummitama: "Üks liiklusavarii oli 90-ndatel aastatel, kus kolm noort inimest said autoavariis surma. Otsisime taskutest nende dokumente ja avastasime, et need 18-aastased lapsed olid alles käe all soojad…"

Töö iseloomust tulenevalt on kokkupuuteid vaimselt ränkade olukordadega paratamatult. See on suuresti ka põhjus, miks Olli sõnul tuleb ennast tööst vahel täielikult välja lülitada.

Muidugi on loomult tõsises töös ette tulnud ka lademetes humoorikaid episoode. "Politseitööd tulebki vahepeal vürtsitada vähese huumoriga, muidu põled läbi," rõhutab Tambet Oll.

Miks on just nüüd tulnud aeg pensionile suunduda? Tambet vastab, et ei tohi ühte kohta kinni jääda ja elus tuleb midagi muud ka teha. Tema leiab, et lahkuda tuleb tippvormis olles: "Ei taha jääda vana rasva peale tiksuma. Mul ei jää midagi tegemata, lahendamata, pole lahtisi otsi. Las viimane miilits läheb."

Tambet märgib, et kuigi teoorias on ta pensioniplaani endale igati ära põhjendanud, ei ole ta siiski üdini kindel, kuidas süda sellele teadmisele järele jõuab.

"Nädalavahetusel käivad ühed ja teised kolleegid külas ja meenutamist tuleb kindlasti palju. Aga ei ole välistatud, et teen esmaspäeval silmad lahti ja hüüan, et olen tööle hiljaks jäänud," ennustab Tambet Oll.

Mundriau on väga tähtsal kohal

Matis Sikk, Kuressaare patrullitalituse juht: 

Tambetit tean alates aastast 2002. Tambetil on mundriau ja lugupidamine olnud alati väga tähtsal kohal. Seetõttu tundsin noore mehena politseiteenistuses olles kindlasti tema ees aukartust.

Kindlad põhimõtted ja vankumatu juhtimisstiil on alati olnud Tambeti tugevus. Eriti on see avaldunud viimastel aastatel, kus tal tuli välijuhina vastutada kaheksa grupikaaslase käekäigu ja arengu eest. 

Soovin Tambetile ka edaspidiseks samasugust meelekindlust ja kordaminekuid valitud teel!

Teistele suureks eeskujuks

Andres Brõsov, Kuressaare politseijaoskonna piirivalvur:

Meie grupijuht Tambet Oll on staažikas ja eeskujulik ametnik, kes on teistele suureks eeskujuks ning tunneb muret iga oma grupi liikme pärast. Grupijuhina aitab ta kolleege mõtete ja nõuga nii tööalaselt kui ka tööväliselt.

Tambet julgeb oma vigu tunnistada ja oma otsuste eest vastutust võtta. Ta annab alati kolleegidele tagasisidet esimesel võimalusel näost näkku, olgu tagasiside siis positiivne või negatiivne.

Kolleegina on mul kahju, et meie kõrvalt läheb ära väga suure kogemuste pagasiga ametnik, kuid ta on ära teeninud oma töötatud aastate eest eripensionipõlve.