Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
/nginx/o/2020/01/10/12864892t1hd800.jpg)
Kõik, kes Mahta Aksalu teavad-tunnevad, ütlevad, et ta on ehtne maa sool. Auväärne naine, kes 57 rõõmurohket aastat kooliõpetaja ametit pidanud, hoiab ka praegu vaimu värske ja keha vormis võimlemise ja kepikõnniga, laulab kirikukooris ning peab ka EELK Kärla koguduse pastoraadis perenaise ametit.
Mullu oktoobris 82. sünnipäeva tähistanud Mahta on terve elu pühendanud õpilastele. Pühendumus on kandnud head vilja: tema õpilased on võitnud ajaloo-olümpiaade ning esindanud Saaremaad ka vabariiklikel jõukatsumistel. Proua Mahta tööd on läbi aastate tunnustatud ka mitme preemia ja aumärgiga.
Kooliteed alustas Mahta kodukülas, Karala koolis. Kuna aga õpilasi sealkandis nappis, pandi kool kinni ja Karala lapsed pidid kooliteed jätkama Lümandas. Seal Mahta Aksalu seitsmenda klassi lõpetaski.
"Jaan Ilves käis Lümandas Haapsalu pedagoogilist kooli tutvustamas ja oskas oma kooli nii huvitavaks rääkida, et meie klassist koguni neli tüdrukut jätkasid õpinguid Haapsalus. Minagi otsustasin minna. Isa, ema ja vanaema olid sellega nõus," meenutab Mahta aastakümnete tagust aega.
/nginx/o/2020/01/10/12864893t1h5fb5.jpg)
Kärlal võeti mind hästi vastu
Õppimine talle raskusi ei valmistanud. 1955. aastal suunati värskelt diplomeeritud algklasside õpetaja tagasi Saaremaale. "Kusagile mujale ma minna ei tahtnud. Mulle anti valida isegi kaks kooli, kas Taritu või Kärla. Valisin Kärla: olin varasemast ajast Taritu kandiga tuttav, Kärla aga tundus uus ja huvitav. Teadsin sellest vaid nime, ei midagi muud."
"Mind võeti siin väga hästi vastu," räägib Mahta, kes nüüdseks on Kärlal elanud 65 aastat.
Kui nooruke saarlane siin algklasside õpetajana alustas, õppis koolis 254 last. Sel ajal oli kombeks esimese ja kolmanda klassi õpilasi ühes klassitoas õpetada. "Esimeses klassis oli 20 ja kolmandas 15 õpilast. Liitklass tegi õpetaja elu üsnagi keeruliseks, aga mulle väga meeldis lastega tööd teha. Eks oli ka vimkamehi, aga tund oli ikkagi tõsine õppimise koht," toonitab kunagine õpetaja,
/nginx/o/2020/01/10/12864895t1hca27.jpg)
Igavust ei saanud nooruke õpetaja hetkekski tunda. Taidlus on Kärlal alati au sees olnud. Uustulnukaid kutsuti ikka laulukoori ja tantsurühma. Rahvatantsijad meelitasid Mahtagi segarahvatantsurühma samme seadma. Peagi sai temast ka naisansambli liige. Lisaks astusid õpetajad publiku ette ka estraadikavaga. Tundus, et viimne kui vaba hetk saab täidetud tantsu, nalja ja muusikaga
Kärlal töötades kohtas Mahta ka oma tulevast kaasat ja abiellus. Abikaasa Eino laulis omal ajal populaarses meeskvartetis.
Ülikoolidiplomi sai koolitöö kõrvalt
"Samal ajal alustasin õpinguid Tartu ülikoolis. Haapsalu kool andis küll pedagoogikutse, aga see ei olnud kõrgkool. Õpetajatelt nõuti aga kõrgharidust. Ülikoolis õppisin ajalugu," selgitab Mahta. Tartus õppesessioonidel käia polnud töö ja pere kõrvalt sugugi kerge. Õnneks tuli kooli toonane direktor Peep Lango õppijale alati vastu. Hea sõnaga tuleb tänagi meeles pidada ka kolleege ja peret, sest ilma nende toetuseta poleks ülikoolidiplom võimalik olnud. Nüüdki näeb staažikas pedagoog rõõmuga, kuidas nii mõnigi Kärla kooli vilistlane on kodukooli naasnud, sedapuhku õpetajana. See näitab, et noored peavad oma koolist, oma kunagistest õpetajatest ning nende tööst lugu.
Mahta ise on õpetajatööd nautinud kõik koolis töötatud 57 aastat. Õpetas lastele ajalugu, oli pikapäevarühma kasvataja. Töötas ka direktori asetäitjana õppe- ja kasvatustöö alal ning jõudis aastakese isegi direktoritoolil istuda. Õigemini täitis direktori kohuseid. Ent koolijuhiks hakata pole ta kunagi kavatsenud. Nüüdki, kui vähegi saab ja kui kutsutakse, läheb ta ikka oma kooli lõpuaktusele ning võtab osa teistestki tähtsündmustest.
Aega igavust tunda pole mitte!
"Vaba aja sisustamiseks on Kärla elanikel suurepärased võimalused – uus rahvamaja, laululava, võimla. Me ei jää ka siis koju istuma, kui tuntud esinejad Kärla parki kas laulma või tantsima tulevad. Oleme ikka publiku hulgas," ütleb Mahta Aksalu.
Vahel ikka ka esinejate seas. Sest staažika lauljana teeb ta kaasa kirikukooris Kargell. Koor osales hiljaaegu Kihelkonna talvelaulupeol, praegu aga valmistub Ülle Vallaste juhendamisel vaimulikuks laulupeoks. Kui kõigest sellest veel aega üle jääb, meeldib Mahtale reisida. Nõukaajal sai käidud mitu korda Venemaal, tutvuda ka Bulgaaria ja Jugoslaaviaga. Hiljem on rännuteed viinud Soome ja Norra teedele, Rootsi, aga ka Pariisi (kus ta käis Eiffeli tornis ja nägi Jumalaema kirikut). Möödunud aastal külastasid nad koos Ülle Vallastega Iisraeli. Just seal nähtu süvendas huvi selle kauge maa ajaloo ja rahva vastu.
"Mulle anti valida isegi kaks kooli, kas Taritu või Kärla. Valisin Kärla: olin varasemast ajast Taritu kandiga tuttav, Kärla aga tundus uus ja huvitav."
Ajaloohuvi pole staažikat ajalooõpetajat Eestiski maha jätnud. Viis aastat tagasi võitsid Mahta Aksalu ja Ülle Vallaste Saaremaa muuseumi meeleoluka ajalooviktoriini ning said tasuks eluaegse priipääsme muuseumi ja selle filiaalidesse. Seda võimalust ei saa ju kasutamata jätta, ütleb Mahta nüüd ise ja lisab, et hoiab end kõigi väljapanekutega kursis.
Kuigi Aksalud on ligi nelikümmend aastat elanud Kärla alevikus mugavustega kortermajas, teevad nad vahel näpud ikka maainimeste kombel mullaseks ka. Paari kilomeetri kaugusel Mätasselja külas Eino sünnikodus, kus neil on väike aiamaa.
Ootab lund ja siis suve
"Kui noored olime, siis elasime suviti ka Karalas," ütleb Mahta ja lisab, et tunneb rõõmu, et ka sinna on elanikke juurde tulnud, mis sest, et osa talukohti siiani tühjad.
Mahta pojapoeg Mihkel Aksalu teeb ilma jalgpallurina (väravavahina mängib ta praegu Soome meistriliiga klubis SJK) ja just tänu temale hakkas see spordiala köitma ka Mahtat. Kui Mihkel on väravas ja televisioon mängu üle kannab, istub vanaema ilmtingimata teleri ees ja elab pojapoja meeskonnale kaasa. Teine pojapoeg Alar kuulub tippkokkade perre.
Mida toob aasta 2020? Mahta loodab, et suures vallas peaks töö paremini laabuma. Lund ootab ta ka: mis talv see ilma lumeta! Ees terendavad aga kevad ja suvi. Ning suvel sõidab Mahta koos Kargelli kooriga Viljandisse laulupeole.
Kes on pildil?
:format(webp)/nginx/o/2020/01/10/12864896t1hc854.jpg)
Mahta Aksalu tundis ära 11 lugejat. Loosiõnn naeratas Helgi Raudsepale Varpe külast. Teda ootab Saarte Hääle toimetuses kaks spaapääset Grand Rose'i spaasse. Pääsmed saab kätte toimetusest pärast 5. veebruari.
Kes on aga see noormees fotol? Vihjeks niipalju, et ta on aastakümneid pidanud üht huvitavat ametit transpordivaldkonnas. Ka kindlustusteemad pole talle võõrad.
Vastuseid ootame telefonil 45 30 210 või meilitsi aare.laine@saartehaal.ee.