MARI PUURAM ⟩ Las viiplejad osaleda laulupeol neile omasel viisil!

Viipekeel. Pilt on illustreeriv Foto: Sille Annuk

Riik võiks selgemalt sõnastada ootused ja tagada tingimused, et viipekeelsed saaksid oma põhiõigusi teostada.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on pühendunud kaasava ja ligipääsetava ühiskonna edendamisele, kus kõigil inimestel, sõltumata puudest või erivajadustest, on võrdsed võimalused osaleda ühiskonnaelus, sh kultuurielus.

Eesti viipekeelel on eraldiseisva keele staatus ning see on eesti keele esinemiskuju. Eesti ühiskond on aastatega liikunud kaasavama mõtteviisi poole, väärtustades kõiki oma liikmeid ning püüdleb selle poole, et avalikud hooned, tooted, teenused ja sündmused oleksid ligipääsetavad kõigile. Isegi kui Eesti riigis käsitletakse ligipääsetavust pehme ja horisontaalse teemana, on teema läbiv enamikes valdkondades. Lisaks füüsilisele ligipääsetavusele tagatakse tõlked sisule ning info ja teenuste kättesaadavus ligipääsetaval kujul. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon kohustab riike tagama, et kõik inimesed saaksid oma õigusi täielikult ja võrdselt teostada ning et nende loomupärast väärikust austataks.

Riigi teenused ja avalikud sündmused, näiteks laulu- ja tantsupidu, peavad olema ligipääsetavad kõigile. Riigi rahastatud asutuste ja sündmuste ligipääsetavuse tagamine ei saa jääda üksnes korraldajate otsustada – riik peab tagama selle selgelt sõnastatud ootuse kaudu.

Samuti ei saa laulupeol osalemise küsimust taandada vaid kooride kontserdi traditsiooni säilitamisele. Laulupidu on oluline osa meie kultuurilisest identiteedist ka viipekeelsetele ning võimalus pealtvaatajana laulupeost osa saada avanes aastal 2019. Esinejatena tänaseks viipekeelsetega arvestatud pole. Kui palju kurdid ka ei püüdleks, ei ole kurtidel võimalik häälega laulda, mis tähendaks, et viipekeelsed esinejad jääksid laulupeost alatiseks kõrvale.

Eesti viipekeeles laulmine on sama väärtuslik kui häälega laulmine ja viiplejate osalemine laulupeol ei ole pelgalt "sotsiaalne aktsioon", vaid keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse loomulik osa, mis rikastab ühiskonda.

Lahendusi tuleb otsida koostöös sihtrühmaga ja õppida teiste riikide kogemusest. Näiteks Lätis oli viipekeelne koor eelmisel aastal laulmas esiplaanil, näidates sellega, kuidas on võimalik viipekeelsete osalemist mõtestada uuel viisil. Taoline lahendus ei tähenda viipekeele "tagauksest" sisselaskmist, vaid viipekeele tunnustamist loomuliku osana kultuuriruumist.

Laulupeo korraldamisel on mõistetavalt omad piirangud ja reeglid. Samuti ei tähenda kaasava ühiskonna põhimõtted seda, et peaksime lõpetama kvaliteedinõuete täitmise või avama laulupeo täiesti uutele kunstilistele suundadele.

Kas põhiõiguste tagamise lahenduseks on eraldi viipekeeles laulev koor, tõlked laulude taustal koori poolt kohapeal, viiplejate esiplaanil olemine või mõni muu lahendus. See on arutelu ja otsustamise koht.

Eesti ühiskond liigub edasi, areneb ning sarnase arengu peavad tegema ka suuremad kultuurisündmused ja nende korraldamine Eestis.