Muhu muuseumi tänavune peamine uurimisteema on muhulaste diasporaa ehk saarelt väljarännanud muhulaste ja nende järeltulijate väljaselgitamine.
Muhu muuseum otsib ulgumuhulasi
Muhu oli kunagi ülerahvastatud, mistõttu paljud rändasid välja naaberkihelkondadesse. Seetõttu peaks hästi palju muhulaste järeltulijaid olema esmajoones Orissaares ja Virtsus. Nüüd on plaanis uurida, kas ja kuidas on muhulased mõjutanud neid kogukondi.
“Selliselt pole Muhu ajalugu teadaolevalt veel käsitletud. Teeme vähemasti alguse sisse,” ütles Muhu muuseumi juhataja Meelis Mereäär. Uurimistöö peaks ärgitama inimesi oma Muhu juuri üles otsima või taasavastama.
1. veebruaril korraldab muuseum teaduspäeva “Muhu diasporaa”, kuhu on oodatud kõik huvilised. “See oleks nagu ärgitav sündmus,” lausus Mereäär, kelle sõnul teeb ühe ettekande kindlasti Eda Maripuu, teised esinejad on aga veel lahtised. Ettekannete vahel astub üles verivärske Muhu karmoškaklubi. “Meil on nüüd kaheksa uut mängijat. Küll väga eri tasemel. Kes mängib alles ühe näpuga, kes kahe käega,” rääkis Mereäär.
Suvel on aga plaanis üles panna väljarändajate-teemaline näitus. “Võib-olla piiritleme selle ainult mõne piirkonnaga, aga seda näeb koguneva materjali pealt,” lausus Mereäär.
“Muhulased on sugupuuga seonduvat väga tähtsaks pidanud. Kes kellest põlvneb, kes on kellega seotud. Ajal, kui saarelt eriti väljas ei käidud, oli see minu isikliku arvamise järgi väga oluline teave, nimelt sai selle järgi otsustada, kes kellega võib abielluda,” rääkis Mereäär.
Loomulikult jätkab muuseum ka muude teemade uurimisega, nagu merendus, kalandus, Juhan Smuuli elu ja näiteks kohaliku taidluse ajalugu.