Enamik Saaremaa lasteaedu ostab kohalike talude toodangut

TEGUS TANDEM: Mart ja Agnes Heinla kasvatavad õunu ja köögivilju ka koolilaste toidulauale. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa lasteaiad kasutavad toiduvalmistamisel üha teadlikumalt ümbruskonna taludes kasvanud põllusaadusi.

Aste lasteaia direktori Maarika Ellermaa sõnul eelistab Aste lasteaed lähiümbruses kasvanud  toorainet. “Meie esimene valik on kohapealne tootja,” kinnitas Ellermaa. Pikki aastaid on Aste lasteaia kartul, porgand ja värske kapsas tulnud Guido Lindmäe põllult. Saare Ubinast ostetakse õunu ja õunamahla. Kohaliku toidu eelistamisele on Ellermaa sõnul väga palju kaasa aidanud kohaliku toidu propageerimise üritused. Saaremaa toidukaup pole sugugi nii kallis, et eelarve lõhki ajaks, tõdes direktor.

Kärla lasteaia vanemkokk Kersti Puhv ütles, et niipalju kui võimalik, ostab lasteaed põllusaadusi ümberkaudsetelt kolmelt-neljalt pensionärilt. “Teame, kus ja kuidas on need kasvanud, ja tahame ka kohalikke toetada,” rääkis vanemkokk. Pikka aega müüs sööklale oma kartulit ka Kärla põhikooli arvutiõpetaja Väino Uljas, kes on aga nüüd keskendunud eraklientide varustamisele.

Kärla lasteaia menüüs lähevad käiku ja muudavad toidukorra odavamaks ka lapsevanemate annetatud õunad, kõrvitsad, peedid ja porgandid. Saare Ubinast ostetakse köögivilja, õunu ja väga head sibulat. Mida edasi kevade poole, peavad Kärla lapsed leppima sarnaselt teiste lasteaedade lastega hulgilao toidukraamiga. “Hulgilaost võivad tulla väga suured porgandid, aga maitse ei kannata alati kriitikat,” nentis Kersti Puhv.

Pärsama lasteaia majandusjuhataja Heleri Aus rääkis, et seni, kuni kaupa jätkub, hangivad nemad oma kartuli ja juurikad kohalikelt kasvatajatelt, kelle seas on ka oma töötajaid. “Tead, kellelt ja mida ostad,” sõnas ta. “Paljud reklaamivad ju ennast puhta toidu kasvajatena, aga pärast kuuled, et tegelikult on ikkagi nii ja naa…”

Kahtla lasteaed-põhikooli direktor Helle Rüütel ütles, et nende peamine varustaja on Rautsi talu. Asva küla õunakasvataja annetab vahel lastele õunu. “Väga ilus ja maitsev õun,” kiitis koolijuht.

Põhiosa kartulist ja juurikatest ostab Rautsi talust ka Kaali kool, samuti teeb Rautsi taluga kaupa Orissaare lasteaed, kes kasutab lisaks ka teiste kohapealsete põllumeeste toodangut.

Lümanda lasteaia juhataja Elle Viira sõnul on nende põhiline varustaja Saare Ubin. “Möödunud aastal ostsime Lindmäe käest lisaks, sel aastal pole veel vaja olnud,” rääkis ta. Varem Lümanda lasteaiale piima ja mune müünud Vatsliku talu on partnerlusest lasteaiaga majanduslikel põhjustel kahjuks loobunud. Viira sõnul on kohapeal mahedana kasvanud toidukraam neile oluline. “Kui on selline võimalus, ei lähe ma eluilmas laost Poola õuna ja porgandit küsima.”

Kihelkonna kooli ja lasteaia kokk Aili Sõber rääkis, et Kihelkonna kool kasutab lastele toidu valmistamiseks kooliaia saadusi. Möödunud aastal saadi oma kasvuhoonest 300 kilo tomateid, millest valmistati lastele hoidiseid toitudele lisamiseks. Kooliaiast saadi ka kartulit ja kurki ja terve punase peedi aastavaru. Omakasvatatud rabarber ja ebaküdoonia läksid aga sügavkülma. Rabarber leiab kasutust magustoitudes ja ebaküdooniat lisatakse joogivette. Kooliaia paprikast valmisid aga paprikahoidised. Lisaks leiab kooli sügavkülmast koduaedadest varutud ploome ja sõstraid, millest tehakse kisselli ja moosi. Kihelkonna talvekartul ja porgand tuleb Rautsi talust, värske kapsas aga poest.

Kodukandis kasvanud aiasaadusi kasutavad pea kõik maakonna lasteaiad. Vaid Metsküla lastehoid ja Mustjala lasteaed-põhikool ostavad momendil kogu toidukauba Saaremaa tarbijate ühistu poest.

Lasteaedade ja koolide tellimused on talunikele toeks

Maakoolide ja -lasteaedade tellimused annavad väikestele mahetootjatele teenistust, mis aitab taludel toime tulla.

Noortalunikest abielupaar Agnes ja Mart Heinla varustavad õunte, kartuli ja muude põllusaadusega mitut kooli ja lasteaeda. Agnes juhib Kipi-Koovil asuvat OÜ Saare Ubin õunaaeda ja õunamahlatootmist, Mart aga kartuli- ja juurviljakasvatust Kõrkkülas.

Noorte põllumeeste toodangust läheb koolidele ja lasteaedadele umbes veerand. Mart Heinla sõnul võiks koolide ja lasteaedade n-ö müügikindlus olla siiski parem. “Hästi palju on seda, et korra võetakse ja siis jälle mitte,” rääkis ta. 

Tähtajalisi müügilepinguid taludel ostjatega reeglina pole. Riskantne on võtta kohustusi valdkonnas, kus kõik ei sõltu sinust endast. Saak võib tulenevalt ilmaoludest jääda loodetust väiksemaks. Suurema osa kartulisaagist müüvad Heinlad ajalehekuulutuse kaudu.

Agnes Heinla sõnul eelistavad koolid ja lasteaiad üha enam kodumaist toidukraami. Seega on turul arenguruumi. Siiski näevad Heinlad oma klientidena pigem Lääne-Saaremaad. “Ida-Saaremaa Valjalast alates oleme õunte osas rahulikult jätnud Jaani Enno talule ja köögivilja osas Rautsi talule,” ütles Agnes Heinla, kelle sõnul tuleksid Ida-Saaremaa ja Muhu kõne alla vaid juhul, kui toodangut on ülearu palju. Kodust pole mõtet kaugele minna juba seetõttu, et transpordikulu läheb ülemäära suureks – on ju põllusaadused ühtaegu mahukad ja odavad. Samas on mängumaale piiride tõmbamisel Heinlate jaoks ka eetiline pool. “Me ei taha teiste Saaremaa tootjate tegevust pärssida,” sõnas Agnes Heinla.

Mui külas asuva Jaani-Enno õunakasvatustalu perenaine Malle Välison ütles, et nende toodangut ostavad Valjala põhikool ja lasteaed, samuti Orissaare gümnaasium ja Tornimäe põhikool. “Oleme väga tänulikud, et nad meilt kaupa võtavad ja et annavad lastele kohaliku maheaia õunu,” sõnas Välison. 

Haridusasutused ostavad Jaani-Enno talust ka kodust õunamahla. Neile, kes kurdavad, et talutoodang on ülearu kallis, võib Välison öelda, et kodune mahl on väga tummine ja kange ning kui seda samamoodi lahjendada, st poemahlade konsistentsini, siis ei tule see kallim ühti.

Ain Lember