Lapsed on taas leidnud tee raamatukokku

USIN LUGEJA: Mullu lugeda võetud teostest meeldis Merle Simmerile enim tõsielul põhinev “Auschwitzi tätoveerija”. Seekord valis ta Aste raamatukogust lugemiseks aga Saaremaa poetess Nete Tiitsaare “Ööraamatu”. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Mullu kasvas nii Saare maakonna keskraamatukogu lugejate kui ka laenutuste arv.

“Meie keskraamatukogule oli mullune hea aasta,” leidis juhataja Anu Vahter. Tema sõnul on eriti rõõmustav see, et raamatukogu lugejate hulka on juurde tulnud rohkem lapsi ja noori. 

“Usun, et selles on oma roll inimestel, kes lastega tegelevad, samuti meie lasteosakonna töötajatel,” lausus Vaher. “Oleme korraldanud põnevaid üritusi, õpetanud lapsi koolivaheaegadel meisterdama – see toob kindlasti lugejaid juurde.”

Kui 2017. aastal oli lugejaid 5684 ja 2018. aastal 5816, siis mullu tõusis nende arv veel 90 võrra ehk 5906 inimeseni. Viiendik lugejatest on lapsed. Neid kuulub keskraamatukogu lugejate nimekirja viimase kaheksa aasta suurim hulk ehk 1174. Veel 2016. aastal oli lapsi lugejate seas kõigest 1055.

Kui 2018. aastal oli kojulaenutusi 100 023, siis mullu 103 681.

Möödunud aastal käis keskraamatukogus keskmiselt 390 inimest päevas – sealhulgas nii kojulaenutuse, lugemissaalide, internetipunkti kui ka ürituste külastajad, samuti kasutajakoolitustel osalenud.

Kui tunamullu külastati keskkogu 109 064 korral, siis möödunud aasta sisse jäi 113 492 külastust. 

Tunamullu ostis keskraamatukogu 3061 raamatut, mullu aga 4290.

Kuidas läks möödunud aasta maal asuvate haruraamatukogude jaoks, selgub Anu Vahteri sõnul siis, kui kokkuvõtted valmis. Küll aga said maakonna haruraamatukogud tema andmeil juurde 15 405 eksemplari teavikuid – üle kahe tuhande rohkem kui aasta varem.

Kultuuriministeerium toetas mullu Saare maakonna raamatukogusid teavikute soetamiseks 63 617 euroga.

Keskraamatukogu 26 haruraamatukogu asub Saaremaa vallas, kaks Muhu ja üks Ruhnu vallas.

Kõige popim raamat – Pautsi “Minu Muhumaa”

Keskraamatukogust laenutasid lugejad mullu kõige rohkem Muhu kirjaniku Katrin Pautsi teost “Minu Muhumaa. Lühike libahuntide ajalugu”.

Pautsi kõmulist teost on laenutatud 162 korda. Teisele kohale edetabelis jäi Michelle Obama autobiograafia “Minu lugu” 134 laenutusega, kolmandale aga Ilmar Tomuski lasteraamat “Kolmanda A kriminalistid” 100 laenutusega.

Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Maire Rauk tõdes, et suur osa 20 populaarsemast teosest on raamatud, mille lugemist kool õpilastelt nõuab.

Maal asuvate haruraamatukogude edetabelid on alles koostamisel. Aste raamatukogu juhataja Lea Raamatu andmeil olid lugejate seas möödunud aastal kõige populaarsemad teosed Ivi Lepsi romaan “Kõverpeeglikillud”, Karen M. McManuse “Üks meist valetab” ja Silver Einbergi “Uudiseid Nebošovost”.

Lea Raamatu sõnul sõltub raamatu koht edetabelis suuresti sellest, millal teos ilmub. “Kõige paremad šansid edetabeli kõrgematele kohtadele jõuda on uutel teostel, mis jõudsid raamatukokku aasta algul või veelgi varem,” rääkis juhataja. “Neid jõuab laenutada rohkem inimesi kui selliseid teoseid, mis saabusid alles suvel või sügisel.”

Aste raamatukogu lugeja Merle Simmeri sõnul sai ta möödunud aastal suurima lugemiselamuse Heather Morrise teosest “Auschwitzi tätoveerija”. See tõsielul põhinev raamat räägib mehest, kes vangide käsivartele numbreid tätoveeris. “Kõik see, mida ta nägi ja läbi elas ning kuidas see talle mõjus, jätab lugejale väga sügava mulje,” ütles Simmer.