Kuhu kadusid Kuressaare lossipargi oravad?
Lisatud video!

MIKI-MIKI: Merle Tilling (Viskus) 1965.–1966. aasta paiku pargioravaga sõprust sobitamas. Taamal vana polikliinikuhoone.

FOTO: ENDEL TILLING

Aastakümneid asustasid Kuressaare lossiparki mustad oravad, kellest sai suvituslinna üks vapiloomi. Koheva sabaga loomakesi, keda kõik Mikideks kutsusid,  armastasid nii kohalikud kui ka suvekülalised. Möödunud sajandi üheksakümnendate aastate alguseks olid oravad aga pargist kadunud.

Tellijale Tellijale

1935. aasta 22. augusti ajaleht Uus Sõna annab teada ühest Kuressaare mõrtsukast ja koledast omakohtust, mis teda ähvardab. Nimelt tapnud kuursaali kelner vihahoos pargiorava, sest too oli teda sõrmest hammustanud, kui mees püüdis loomakest kinni võtta. Loomakaitse seltsi protokolli järgi jäi emasest oravast maha neli poega. Pargivalvur tõi need puu otsast alla ja andis seltsi hoolde. Selts lubas pojad suureks kasvatada, emaoravast aga topise teha.

Oravad on saanud Kuressaares kõikide, eriti suvitajate lemmikuks, nendib leht.  Loomad on julged, söövad peost pähkleid ja ronivad söötjale käele ning õlale, mida hoolega ka üles pildistatakse. “Seepärast äratas teade “mõrwast” suure vastukaja. Igalpool arutati sündmust elavalt, nagu oleks toimunud tõeline mõrw inimese kallal. Paljud “Mikide” (nii on oravate üldine meelitusnimi) sõbrad wandusid werist kättemaksu ja oli kuulda plaane panna “mõrwari” kallal toime omakohut. Kuursaalis otsustati mitte lasta end teenida orawa-mõrtsukast, waid öelda, et orawa liha ei söö ja lasta saata teine kelner,” teatab leht.

Tagasi üles
Back