Sahamehed kauplesid vallalt endale eritingimused

AIN RAND kinnitas, et ilma ootetasuta ei kavatse nad enam ka edaspidi lund lükata. "Keegi pole nõus lihtsalt niisama kodus ootama ja passima, millal see lumi tuleb."

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Lümanda piirkonnas lumelükkajatele makstav ootamistasu paneb eriti lumevabal talvel teiste piirkondade sahamehed kehvemasse seisu.

Saaremaa valla 64 lumelükkamise piirkonnast saavad ootamistasu vaid Lümanda osavalla nelja piirkonna lumelükkajad. Tasu makstakse lumelükkajale nelja kuu eest kokku 500 eurot sõltumata sellest, kas lund tuleb või mitte.

Pöide põllumehe Priit Lulla sõnul jääb talle arusaamatuks, miks ühes Saaremaa otsas kehtivad eritingimused.

"Ida-Saaremaal pole kellelegi  mingit ootetasu lubatud, aga meil peaks olema üks vald, üks haldussuutlikkus ja üks juhtimine," lausus ta.

Kui kohalikud mehed ei soovinud lund lükata, siis miks ei pakutud lepingut Kärla ühistule ja AS-ile Level, kes ei asu Lümandast kaugel ja olid tööst huvitatud.

Vastutulek sahameestele

Lumelükkamist korraldava Saaremaa Halduse juhataja Ainer Tiitson ütles, et Lümanda lumelükkamise riigihange kukkus kaks korda huviliste puudusel läbi. Et sel talvel lumi vajadusel ikkagi koristatud saaks, pidi vald Lümanda sahameestele vastu tulema ja nõustus ootetasu maksmisega. Tavapärase kuue talve asemel sõlmiti Lümanda meestega lepingud üheks talveks ja suvel kuulutatakse Lümanda piirkonna lumelükkaja leidmiseks välja uus riigihange.

Tiitson märkis, et Lümanda lumelükkajatele ettenähtud 500-eurost ootetasu makstakse tingimusel, et kui läheb sajuks ja tuleb hakata lund lükkama, siis arvestatakse see töötasu hulka. Lumelükkamise ühe tunni hind on Lümanda piirkonnas 60 eurot, mis tähendab, et ootetasu arvelt saab katta 8-tunnise tööpäeva teenustasu.

Lümanda piirkonna lumelükkaja Ain Rand ütles, et juba Lääne-Saare valla ajal nõudsid Lümanda lumelükkajad ootamistasu sisseviimist, kuid tulutult.

"Mis kasu on tunnihinnast, kui lund ei ole, aga kulutused tehnika ostmiseks on tehtud," selgitas Rand ootamistasu vajadust.

Ootetasu on mõistlik

Priit Lulla, kes ise seekord lumelükkamise hankel ei osalenud, peab ootetasu igati mõistlikuks. Kui sõlmid kuue aasta peale lumelükkamise lepingu, siis pead kulutama 5000–7000 eurot, et osta lumesahk. Kui traktorid töötavad põldudel, siis lumesahaga pole põllul midagi teha.

"Ma pean tegema ekstra kulutuse, et minna hankesse, samas saamata seda raha tagasi, et tasuda liisingumakseid," arutles põllumees. "Ostan endale töövahendi ja maksan rõõmsalt peale, et saaksin tööd teha. See ei ole loogiline."

Lulla sõnul võiks lumelükkamise hanke kuulutada edaspidi välja miinimum-ootetasu peale. "Siis me hakkame konkureerima, kes on valmis väiksema tasu eest ootama. Kes pakub 1500, kes 500," tõi ta näite.

Ainer Tiitson ütles, et lisaks Lümandale tuleb sel aastal uus lumelükkamise hange ka Orissaare ja Laimjala piirkonnas, kus lõpevad enne valdade ühinemist sõlmitud lepingud. Arutelu hanke tingimuste üle pole veel alanud.

"Võib-olla peame hakkama arvestama olukorda, et talve väga polegi, ja kaaluma ootetasu sisseviimist," rääkis Tiitson. "See on kindlasti arutelu koht, vaatame, kuidas mujal Eestis sellega kogemused on."

Tagasi üles