Pummelungid häirivad sotsiaalmaja rahvast ja töötajaid

Copy
MURE VAJAB LAHENDUST: Abivallavanem Marili Niits ja politseinik Meelis Juhandi loodavad, et valla ja korrakaitsjate koostöö aitab elu sotsiaalmajas rahulikumaks muuta.
MURE VAJAB LAHENDUST: Abivallavanem Marili Niits ja politseinik Meelis Juhandi loodavad, et valla ja korrakaitsjate koostöö aitab elu sotsiaalmajas rahulikumaks muuta. Foto: Gunnar Siiner / Saarte Hääl

Mullu sai politsei Saaremaa valla Voolu tänava sotsiaalmajast ligi poolsada väljakutset. Ka tänavu on korrakaitsjail sinna juba mitu korda asja olnud. Vald kavandab koos politseiga samme, et elu sotsiaalmajas rahulikumaks muuta.

Sotsiaalmaja töötaja sõnul elab Sikassaare majas küll napsilembeseid asukaid, kuid enamik elanikke on korralikud ja rahumeelsed.

“Murelapsed on enamasti ühed ja samad – paar-kolm naisterahvast ja pisut rohkem mehi,” ütles töötaja. “Lähevad tsüklisse ega anna endale aru, mida teevad – lärmavad, häirivad teisi elanikke. Kuu alguses, pensipäevade paiku on see meil tavaline.”

Töötaja sõnul asi kakluseni siiski ei lähe. Mullune tüli, kus üks mees teisele noaga äsas, oli Sikassaare sotsiaalmajas esimene taoline, seda kinnitavad nii töötajad kui ka politsei.

Pudelid aknast tuppa

Töötaja sõnul on purjuspäi lärmitsevad naised kainena mõistlikud ja tublid. “Kui aga tilga alkoholi saavad, siis korraldavad niisuguse triangli, et oi-oi!” ütles ta. “Kui elukaaslane purjus naise välja viskab, siis ongi “peretüli” ja politsei viib mehe plate peale.”

Kui alkoholi majja tuua ei tohi, kuidas see siis ikka sisse smugeldatakse?

“Meil on elanike seas kullerid, kes pudelid majja toimetavad,” rääkis töötaja. “Kuna uksest ei saa, nuputavad midagi muud välja. See seltskond on ikka väga kaval, eriti naisterahvad.”

Osa märjukest tuuakse sisse läbi akende maja taga. “Õhtul on seal ju pime ja kaamerad maja tagakülge eriti ei näita,” selgitas ajakirjanikuga rääkinud töötaja.

Tema sõnul sooviks enamik sotsiaalmaja asukaid siiski rahus elada, mis sest, et sealne elu pakub aeg-ajalt ka kirevaid ja kohati koomilisi hetki.

“Tahaksime valla esindajatega aru pidada, mida korrarikkujatega ette võtta, aga see ei õnnestu kuidagi!” kurtis töötaja. “Kuressaare Hoolekande inimesed vahel astuvad läbi, aga vallavalitsuse omad ei taha tulla – meie maja pidi olema kole koht!”

Töötaja hinnangul ei saa olukord sotsiaalmajas paraneda seetõttu, et pummeldajad tunnevad end karistamatuna.

“Mingeid sanktsioone ju ei ole,” tõdes ta. “Samas – kuidas sa neid karistadki?”

Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanema Meelis Juhandi sõnul on enamik väljakutsetest sotsiaalmajja seotud alkoholiga. 

“Kas on elanikud sotsiaalmajas napsutanud või pole mõni sealsetest asukatest koju ilmunud,” ütles Juhandi. “Vahel on mõni neist koduteel ära väsinud ja kuskile tukkuma jäänud, nii et politsei on pidanud nad koju viima.”

Vajalik maja

Häirekeskusele on sotsiaalmajast helistatud ka lähisuhtevägivalla pärast.

Meelis Juhandi andmeil saabub rohkem väljakutseid kuu alguses, kui inimestel on raha alkoholi osta. Napsitamisega seotud korrarikkumised tulenevad osalt ka sellest, et seal elavad koos alkoholilembesed inimesed.  

“See ju ongi konkreetselt alkoholi-sõltlastele mõeldud maja,” tähendas ta.

Juhandi hinnangul on Voolu tänava sotsiaalmaja kindlasti väga vaja: selleta oleks maja asukad tänaval.

“Sotsiaalmaja ei peaks aga olema koht, kus elu lõpuni elada, vaid ajutine peatumispaik, et sealt oma eluga edasi minna,” leiab Juhandi. See pole sugugi lihtne: sotsiaalmaja elanikel pole toetavat perevõrgustikku ning sotsiaaltöötajatel on seetõttu neid keerulisem aidata ja lahendusi pakkuda.

“Põhiprobleem polegi see, et sotsiaalmaja elanikud rikuvad korda, vaid et nad ei suuda kainena püsida. Nad on sõltlased, alkoholikuradi küüsi jäänud inimesed,” rääkis Meelis Juhandi. “Neile on kindlasti vaja ravi.”

Juhandi sõnul on politsei, vallavalitsus ja Kuressaare Hoolekande esindajad aru pidanud, kuidas sotsiaalmaja murekohtadele lahendust leida ning mida teha, et sinna alkoholi ei toodaks.

Juhandi hinnangul on see keeru-line – pealegi on osa elanikke joobes juba sotsiaalmajja saabudes. “Kuna sotsiaalmaja on nende inimeste kodu, siis ei saa neile seda ju keelata,” tõdes Juhandi.

Tihedam kontroll

“Viiskümmend politsei väljakutset aastas on Voolu tänava sotsiaalmaja puhul tavapärane,” ütles Kuressaare Hoolekande juhataja Ene Vahter. Kodukorra järgi ei tohi majja alkoholi tuua ega seal tarbida. Vahteri kinnitusel kontrollitakse majas kogu aeg, et alkoholi sisse ei toodaks. “Avastamise korral see konfiskeeritakse ja kuulub hävitamisele,” kinnitas Vahter. 

Juhataja tõdes, et kuigi alkoholisõltuvus on haigus, saab inimese ravile suunata ainult siis, kui ta sellega nõus on. 

Vahteri sõnul nõustab sotsiaalmaja elanikke iga päev Kuressaare Hoolekande sotsiaaltöötaja. “Majas on ööpäevaringne valve – päeval tegeleb elanikega perenaine ja öösel korrapidaja,” lausus Vahter. 

Kuressaare Hoolekande juhataja andmeil ei luba tervis paljudel sotsiaalmaja elanikel tööl käia. Kuid inimesed saaksid osaleda ka kaitstud töö teenusel või töötada osakoormusega, ütles Vahter. 

Abivallavanem Marili Niitsi sõnul kontrollib politsei Voolu tänava sotsiaalmaja möödunud aasta lõpust sagedamini kui seni. Tema hinnangul on politsei pistelistest kontrollidest ja kiirest reageerimisest kasu olnud. 

“Töö käib ka selleks, et turvateenust ja jälgimissüsteemi ajakohasemaks muuta,” rääkis abivallavanem. Ta lisas, et valla sotsiaalosakonna ja politsei infovahetust on kavas tõhusamaks muuta, et korrarikkumisi sotsiaalmajas vältida.

Tagasi üles