Kangelaste hauad ootavad tähistamist

JAAN ROHI HAUA otsimisele Karja uuel surnuaial kulus Sulev Metsheinal tükk aega. Haudadele jäid põlema sinimustvalge lindiga küünlad. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tartu rahu sajanda aastapäeva eel on sobilik meenutada, et sellele eelnes enam kui aasta pikkune võitlus Eestimaa eest. Vabadussõjas ülesnäidatud vapruse eest autasustati mitmeid saarlasi Vabadusristiga.

Enamik neist puhkab mandrimaa haudades, kuid Saaremaale ja Muhusse on maetud (või on pandud neile kenotaafid) kaheksateist Vabadusristi kavaleri. 

Hiljuti sai uue hauakivi Anseküla surnuaial puhkav Mihkel Korsaar. Juba varem on Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu liikmed tähistanud kaks hauda Kaarma surnuaial ja ühe Saia kalmistul. Sel suvel võetakse töösse Mihail Kesküla kalm Mõnnuste surnuaial ja Mihkel Ohaku haud Kärlal. Läbirääkimised käivad kahe haua tähistamiseks Valjalas. 

Otsimistöö alles algab

Saarte Hääl käis eelmisel nädalal Karja vanas ja uues surnuaias koos Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu liikme Sulev Metsheinaga. Kui Karja vana kalmistu väravas oleval kaardil on Priidu Magusa haud ilusasti märgitud ja selle järgi on kergesti leitav ka perekonna hauakivi, siis Jaan Rohi haua otsimisele Karja uuel surnuaial kulus rohkem aega. Ühisel jõul sai aga seegi tagasihoidlik dolomiitplaat leitud. 

Metshein rõhutas, et nüüd alles peamine otsimistöö algab, sest midagi ei saa teha ilma sugulaste nõusolekuta.

Mehe sõnul algas haudade tähistamine seoses Eesti Vabariigi sajanda sünnipäevaga. “Kaitseliit delegeeris meie ühingule sellise ülesande. Tallinnast saadeti peotäis peenikese varre otsas olevaid Vabadusristi kujutisega pronksivärvi metallmärke, aga need olid väikesed ja raskesti märgatavad. Ning vanametalli huvilistele oleksid need kergesti näppu jäänud. Seega me loobusime nendest,” rääkis Metshein. 

Pealegi ei olnud haudade tähistamisele konkreetset lõpptähtaega antud. “Me otsustasime teha soliidsemalt: kas siis Vabadusristi kujutise süvistamise olemasolevasse kivisse, pronksist kujutise lisamise sellele või teeme sootuks uue kivi, nagu sai Korsaar Ansekülas,” selgitas ta. Magusa hauale piisaks tema arvates Vabadusristi kujutisest, Rohile tuleks aga teha uus kivi. Aga kõigepealt otsime üles sugulased ja siis kuuleb, mida nemad arvavad, rõhutas Metshein omaste rolli, lisades: “Seni on kõik meie poolt tehtavaga nõus olnud.”

Vaja maksta auvõlg

Metshein ei arva, et sellise tähistamisaktsiooniga oleks lootusetult hiljaks jäädud. “Vabariigi taastamise järel oli meie jaoks kõige tähtsam Kaitseliidu kui organisatsiooni ülesehitamine. Nüüd, kui kõik toimib, on sobilik maksta auvõlg ja tähistada nende noorte meeste hauad, kes andsid elu vabariigi eest,” rääkis Kaitseliidu Saaremaa maleva taasasutaja.

Küsimusele, kas Saaremaa vajaks keskset mälestuspaika, nagu mandril on Tori kirik, vastas Sulev Metshein: “Miks mitte – kasvõi see sama Mõnnuste kirik, mis Kogula lennuvälja ehitamisel ära lõhuti. Ka Sõrves peaks neid varemetes kirikuid olema.” 

“Töötaval kirikul on teised ülesanded, aga nii saaks maja korda ja oleks koht, kus langenuid mälestada,” mõtiskles ta, lisades kohe, et seda ei saa teha nende organisatsioon. “See peab tulema kusagilt kõrgemalt poolt. Kui Saaremaa vald suudab korras hoida Tehumardi sammast, siis miks ta ei võiks rajada memoriaali sõdades hukkunud saarlastele?”