Psühholoog Triin Kiisa tuli pealinnast saarlasi aitama

Monika Metsmaa
, Toimetaja
Copy
Kuressaare haigla psühholoog Triin Kiisa.
Kuressaare haigla psühholoog Triin Kiisa. Foto: Kristina Kretova/Saarte Hääl

Jaanuarist Kuressaare haigla psühholoogina töötava Triin Kiisa sõnul otsivad saarlased abi peamiselt ärevuse ja depressiooni vastu.

“Kui ärevus või depressioon esineb kergemal kujul, saab inimene igapäevaste toimingutega hakkama, raskemal juhul aga ei suuda ta käia koolis ega tööl,” ütles Kiisa.

Psühholoog tõdes, et vahel jäävad esimesed haigusele viitavad ilmingud märkamata. Nii võib inimesel juba enne spetsialisti juurde jõudmist olla välja arenenud raske depressioon või ärevushäire.

“Näiteks väldib ta ärevuse tõttu suhtlemist või on negatiivsed mõtted ta suitsiidikatseteni viinud,” lausus psühholoog, kelle poole on saarlased pöördunud ka suhteprobleemide ja suuremate kriiside tõttu oma elus.

Kiisa sõnul kolis ta elukaaslasega Saaremaale, kuna mõlemad tahtsid elada vaiksemas ja rahulikumas paigas kui Tallinn. 

“Kuna meile meeldib mere lähedus, kaalusime uue elukohana ka Pärnu-, Lääne- ja Hiiumaad,” rääkis Kiisa. “Et otsisin aga tööd psühholoogina ja Kuressaare haiglas õnnestus see saada, tulimegi Saaremaale.” 

Kiisa tunnistas, et tema varasemad kokkupuuted Saaremaaga on olnud põgusad. Lapsena on ta käinud Nasval peretuttaval külas, täiskasvanuna aga Saaremaal vahel suvel puhanud. Möödunud suvel osales Kiisa roheliste jalgrattamatkal Muhus. 

Triin Kiisa sõnul võlub teda Kuressaare kui väikelinna rahulik elu. Suureks plussiks peab ta sedagi, et kõik vajalik on linnas olemas ja käe-jala juures ning igale poole jõuab jalgsi. Ka Kuressaare autoliiklus on Kiisa hinnangul jalakäijasõbralik. 

Haagi lõugast Vilsandi looduskaitsealal Saaremaal peab Triin Kiisa aga Eesti üheks ilusamaks liivarannaks.

Kiisa hinnangul on Saaremaa inimesed rõõmsameelsed suhtlejad, kes leiavad aega, et üksteisega rääkida. 

“Haiglasse tööle tulles tundsin, et olin siia oodatud,” ütles psühholoog. “Oli meeldiv üllatus, et uued kolleegid mind nii soojalt omaks võtsid. Väga ruttu tundsin end meeskonna liikmena.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles