SAAREMAA RAHVAMAJAD ⟩ Kuressaare kultuurikeskus neljanda versiooniuuenduse ootel

AEGADE SIDE: Vanast majast pärit pronksskulptuuri juurde on end sättinud (vasakult) esireas administraator Egne Kasin, kultuurikorraldaja Piret Puusepp. Tagareas turundusjuht Merike Lipu, juhataja Tiiu Tammoja, haldusjuht Mati Talvistu, peaadministraator Raja Põld, juhiabi-projektijuht Ester Soe. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaare kultuurielu on enam kui saja aasta jooksul korraldatud kahes majas, millest uuem on juba läbi teinud põhjaliku noorenduskuuri. Paraku sellise, et kultuurirahvas hakkas kohe ootama uut  versiooniuuendust.

Kuressaare kultuurielu on läbi aegade korraldanud mitmed erineva nimetusega institutsioonid. Teatud mööndustega võib neid kõiki pidada tänase Kuressaare Kultuurivara eelkäijateks. Seetõttu saab Kuressaares rääkida enam kui pooleteise sajandi pikkusest organiseeritud avalikust kultuurikorraldusest. 

19. sajandi teises pooles korraldas pargi kõlakojas kontserte Kuressaare linnavalitsus, 1886. aastal asutati aga Kuressaare Eesti Selts (KES), mille eesmärgiks oli eestikeelse ja eestimeelse vaimuelu edendamine. Selle eesmärgi nimel asusid KES-i innukad juhid läbi viima kõiksugu kultuurilisi ettevõtmisi. Alates 1911. aastast tegutses KES päris oma majas – praeguses Kuressaare teatri hoones Tallinna 20.

Pärast 1940. aasta riigipööret KES likvideeriti ja 1944. aastal sai hoone nimeks Kingissepa rajooni kultuurimaja ning seal tegutseti 1967. aastani. Suure oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva auks valmis 1967. aastal kesklinnas uus suur maja, mis mahutas suure fuajee ja teatrisaaliga kultuurikeskuse ning 300-kohalise kino.

Lenin ja uks paradiisi

Nõukaaja kultuuritööd iseloomustas üks püha dokument, mille kinnitas kohalik parteiorganisatsioon ja milles sisalduvate juhiste loominguline tõlgendamine sõltus kultuuritöötajate julgusest ja fantaasiast. See oli tööplaan, kus esikohal seisis punaste pühade tähistamine, kõige tähtsam muidugi 7. november ehk oktoobrirevolutsiooni aastapäev.

Kõige pikemalt, aastail 1976–1990 Kingissepa kultuurimaja juhatanud Vaike Kivilo nendib, et kultuurimajad olid kõige suuremad ideoloogia- ja kasvatusasutused. “Eks neid punaseid pühi sai püütud ikka niimoodi korraldada, et need ka rahvale peale läheksid ja need ei oleks ainult ideoloogiast nõretavad,” selgitab ta.

Elevuse tekitamiseks polnud aga teinekord vaja muud, kui mõnd äpardust. Kivilo meenutab, kuidas 1980. aastate keskpaigas ühe piduliku parteikonverentsi ajal lavale taustaks riputatud hiigelsuur Lenini pilt kolinal alla prantsatas. “Ma ei tea, kuidas me selle nii kehvasti stangede külge sidusime,” muigab ta. Konverentsil osalejad suutsid vaevu naeru pidada.

Kultuurimaja saalikorpuse kesklinna-poolses küljes oli uks, mida Kivilo sõnul avati vaid väga erilistel puhkudel – siis, kui kultuurimajast saadeti viimsele teekonnale tähtsaid kohalikke tegelasi. Tagantjärele võib tunduda kummaline, kuid needsamad avalikud ärasaatmised, nii nagu ka tantsupeod ja ka paljud muud üritused toimusid kultuurimaja fuajees, täpsemalt teatrisaali jalutusruumis. Asi oli selles, et algses projektis oli majas lisaks teatrisaalile ette nähtud ka suur lavaga tantsusaal, kuid viimase asemel rajati Kingissepas hoopiski kino. Täpselt projektijärgsel kujul kerkis kultuurimaja aga Valga linna. 

Vallatud ja teatraalid

Kingissepa kultuurimajal lasus suuresti ka töö noortega. Sealsed diskod ja tantsuõhtud olid tollal koolipidude kõrval ainukesed väljaskäimise võimalused. Kui praegusel ajal sätitakse ennast klubisse minema ehk südaöö paiku, siis tollal olid peod punkt kell üksteist läbi. Ja juhtus mõni teismeline pärast seda linna peal pätti tegema, kutsuti ka kultuurimaja juhataja vaibale.

Kivilo ajal sai kultuurimajast tuule tiibadesse sõutantsutrupp Vallatud, mis Jevgenia Piheli juhendamisel lõi laineid kogu vabariigis. “Aga me tegime furoori! Käisime kontsertreisidel, kus suured saalid olid viimseni välja müüdud,” kiidab ta. Vallatutes alustas oma tantsukarjääri näiteks praeguse tuntud tantsuklubi Semiir üks eestvedajaid Iiri Morgun.

Kultuurimaja suurimaid jõude oli kahtlemata Saaremaa rahvateater. Parematel aegadel andis see üle neljakümne etenduse aastas. Teater käis ringreisidel, kultuurimajal oli spetsiaalne helibuss ja hiljem ka teine buss inimeste vedamiseks. Teater oli ka oluline sissetulekuallikas ning mingil ajal läks kultuurimaja juhataja ja rahvateatri juhi Rein Rooväli vahel selle pärast isegi nagistamiseks.

Võrdne võrdsete seas

Kuna kultuurimaja oli mõjukas asutus, hoidis selle tegemistel silma peal ka julgeolek. Kivilo sõnul  sai ta näiteks palju aastaid pärast kultuurimajast lahkumist teada, et üks pealtkuulamisseade oli tema enda töölaual alpikannipotis.

Pöördelisel aastal 1988 tegi kultuurimaja läbi uue nimevahetuse – Kingissepast sai taas Kuressaare. Lühikese perioodi kandis hoone nime Saaremaa kultuurikeskus ja 1992. aasta maist hakkas tegutsema Kuressaare kultuurikeskus. 2003. aastal pärast maja põhjalikku rekonstrueerimist ja laiendamist läksid selle kohustused üle Kuressaare Kultuurivarale.

NAGU KAKS TILKA VETT: Ülemisel fotol on Kingissepa kultuurikeskus-kino, alumisel fotol Valga kultuurimaja, mis ehitati täpselt Mart Porti, Allan Murdmaa ja Silvi Luige algse projekti järgi. Kingissepas asendati algne tantsusaal kinoga. Foto: ERM/Viktor Salmre

Foto: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Nüüd, ligemale kakskümmend aastat hiljem nimetatakse asutuse ülesandeks elanikkonna kultuurilist teenindamist ja erinevate tähtpäevade tähistamise korraldamist. Lisaks on Kultuurivara üks praegusi missioone süvamuusika toomine saarlasteni. “Viimastel aastatel oleme jõudnud kontsertidega ka maapiirkondadesse. Ja ei saa öelda, et seal publiku puudust oleks. Suvel on seda eriti palju,” räägib Kultuurivara praegune juhataja Tiiu Tammoja. 

Kui maale viidavad klassikalise muusika kontserdid kõrvale jätta, on Kuressaare Kultuurivara jätkuvalt linna kultuuriasutus, võrdne kõikide teiste valla rahvamajadega. Erinevus on ehk selles, et linnas korraldavad lisaks valla oma asutustele kultuuriüritusi ka eraettevõtted, näiteks hotellid ja viimastel aastatel rajatud uued keskused – Saare KEK ja Thule koda. 

Kultuurivara tiiva all tegutseb 15 huviringi – tantsurühmad, koorid, milles osalejaid kokku 305. Selle aasta algusest on huviringide juhendajad ka kõik Kultuurivara palgal. 

Tammoja märgib, et võrreldes nõukaajaga on taidluskollektiivid muutunud väga iseseisvaks ja korraldavad oma ettevõtmisi suuresti ise. Omavalitsuse põhiline roll on aidata neid tegevustoetuse ning tasuta proovi- ja esinemisruumidega. Mujal Eestis peavad taidlejad paljudes kohtades ruumide eest renti maksma.

Uue maja lootuses

Ruumid, õigemini ruumipuudus ongi praegu Kuressaare Kultuurivara suurim kitsaskoht. Kui 2002. aastal vana kultuurimaja rekonstrueeriti, siis võitis sellest uude hoonesse ümber kolitud keskraamatukogu, kuid kultuurikeskus kaotas. Prooviruume pole, abiruume pole, toitlustamise võimalust ei ole. On küll linna suurim saal, mis aga suurt eriti millekski ei sobi. Seetõttu ongi kultuuri arengukavas sees uue kontserdisaali rajamise plaan.

“Kui kaua me neid pidulikke üritusi ja vallavanema vastuvõtte siis spordikeskuses peame korraldama?” küsib Tammoja retooriliselt. “Ja ükskord saab otsa ka telgis korraldatavate ooperipäevade aeg,” lisab ta. “Ilma korraliku kontserdisaalita ei saa me iialgi siia tuua ühtegi balleti- ega muusikalietendust. Samas on meil Eesti suurim vald. Saaremaal peab olema korraliku sisseseadega ja vähemalt 800 istekohaga saal, mida saab kohandada ka erinevateks vastuvõttudeks ja konverentsideks. Jah, see on kallis, aga selleks on võimalik raha taotleda ja sellega tuleb juba täna intensiivselt tegelema hakata.”

See on suur plaan – Kuressaare kultuurimaja versioon 4.0. Kui see kunagi peaks realiseeruma, oleks tegu väärika majaga, mis oleks muidugi juba terve valla teenistuses.

Milliseks meie kultuuritegemine Kuressaares ja Saaremaa vallas järgnevatel aastatel kujuneb, selgub Tammoja sõnul siis, kui praegu avalikustamisel olev kultuuri arengukava vastu võetakse. “Eks iga maja eripära tuleb nendest inimestest, kes seal töötavad. Me peame hoidma oma nišši,” lausub ta.

Kuressaare kultuurijuhte läbi aegade 

KES-i markantne juht Ants Piip aastatel 1909–1912, Karl Linnamägi, Tehve Liiv, Aleksei Niit, Jüri Varvas, Georg Markus, Oskar Kunstmann, Theodor Krull ja teised Kingissepa rajooni kultuurimaja direktorid: Heino Kivi…–1967; Selma Krull-Tulk 1967–1971; Vendo Peebo 1972–1975; Ly Pulk 1975–1976; Vaike Kivilo 1976–1990; Kuressaare kultuurikeskuse juhatajad Lea Kuldsepp 1990–1994; Tõnis Kipper 1994–1995; Tiiu Villsaar 1995–2003; Kuressaare Kultuurivara juhataja Tiiu Tammoja 2002–2006; Villu Veski 2006–2014; Käthe Pihlak 2014–2015 ja Tiiu Tammoja 2015–…

1886 Kuressaare Eesti Selts, 1944 Kingissepa Rajooni Kultuurimaja, 1988 Kuressaare Kultuurimaja, 1991 Saaremaa Kultuurikeskus, 1992 Kuressaare Kultuurikeskus, 2002 Kuressaare Kultuurivara.