/nginx/o/2020/02/04/12915052t1hc020.jpg)
Laupäeval Koguva Väljal Muhu muuseumi eestvõtmisel toimunud teaduspäev “Muhu diasporaa” oli avaakordiks viie aasta pärast kavandatavale ülemaailmsele muhulaste kokkutulekule.
Koguva Väljal seati sihte üleilmseks kokkutulekuks
5. veebruar 2020, 00:22
Muuseumi juhataja Meelis Mereääre sõnul toimub juunis teine teaduspäev ja siis avatakse Koguvas muhulaste elu-olust ka näitus. Novembris kutsub muuseum huvilisi taas sajandeid tagasi maailmaavarustesse rännanud muhulaste kohta informatsiooni saama.
“Kavandame muhulaste ülemaailmset kokkutulekut. Ootame ka neid inimesi, kelle esivanemad on siit laia maailma rändama läinud ja oma eluaseme mujale rajanud. Kokkutulek toimub Muhus 20.–25. juunini aastal 2025,” rääkis Mereäär.
Muhust palju lahkujaid
Muhu muuseumi teaduri Eda Maripuu põhjalikust ettekandest said huvilised teada, et Eestimaal on muhulasi kõige rohkem Läänemaal, ka Pärnumaal, Saaremaal ja Tallinnas. Aegade jooksul on Muhust ära läinud tunduvalt rohkem inimesi, kui seal praegu elab.
Võib julgelt öelda sedagi, et muhulasi on elama asunud Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Austraaliasse, Venemaale, paljudesse Euroopa riikidesse. Maripuu nimetas mitut muhulast, kes on oma töö ja tegemistega tuntust kogunud nii Eestis kui ka teistes riikides.
“Pärimuse järgi on muhulased liivlastega sugulased. Teadupärast on Liivimaalt tulnud inimesed suures osas selle saare asustanud,” märkis ta.
Väljarännanud muhulaste kohta tõi Eda Maripuu huvitavaid fakte. Näiteks Muhust pärit Mohni nime võib kohata mitmes riigis. Norras Bergeni lähedal on Mohni-nimeline residents. Sealsed Mohnid on kirjeldanud elu Muhus ja oma pere Norrasse jõudmist.
Teaduspäeval osalejad said teada muhulastest Läänemaal, Soomes, Ussuurimaal, Krimmis, Austraalias ja mujal.
“Meie muuseumis on õnneks muhulaste meenutusi ja fotosid. Ootame aga veel pilte ja meenutusi. Elu näitab, et ajalugu hakatakse jäädvustama selle põhjal, mis kirja pandud. Kui tahate, et teie sõna jääb ajaloos kestma, siis pange see kirja ja saatke meile,” kutsus teadur inimesi koostööle.
Krista Kallavus Läänemaalt Metskülast andis muhulastele uhkusega teada, et elab muhulase ehitatud talumajas, mis ajahambale hästi vastu pidanud. Keskkonnaameti Lääne regiooni kultuuripärandi spetsialist Kallavus näitas suurel ekraanil mitut pilti “Muhu baroki” stiilis ehitatud talumajadest. Fotod olid tehtud mitmes paigas Läänemaal.
Nime asemel “muhulane”
Oma elutöö õpetajana teinud Juta Peegel rääkis kõigepealt antropoloog Leiu Heaposti muhulastest tehtud uurimistööst. “Heaposti sõnul pole muhulastel saarlastega midagi ühist. Meie oleme sarnased Ida-Virumaa eestlastega. Sealsed hõimud on sajandeid tagasi Muhumaale rännanud. Kuigi saarlastega pole meil geneetiliselt ühiseid tunnuseid, oleme naabersaare elanikega palju kokku puutunud,” toonitas Peegel.
Lööne koolis õpetajana töötanud muhulane meenutas, et saarlastest kolleegid suhtusid temasse heatahtlikult. “Tegelikult pole ma oma õiget nime seal kuulnudki. Ikka kutsuti muhulaseks,” muigas Peegel.
Endise õpetaja sõnul on palju muhulasi omal ajal välja rännanud Orissaare ümbruse küladesse. Eelmise sajandi teises pooles, kui Orissaarest sai rajoonikeskus, suundus üksjagu muhulasigi üle Väikese väina rajatavasse keskusesse tööle.
Urve Liiv, kes rääkis Laimjala muhulastest, nimetas ennast poolmuhulaseks. Kunagine kooliõpetaja pajatas lugusid Laimjala mail elavatest muhulastest. “Audlas on väga palju muhulasi, Laimjalas samuti. Laimjalas hääldasime meie õigesti “õ” välja. Valjalas kuuleme “õ” asemel juba “ö”-d. Ja veel – ma meenutan, et Muhu päritolu tüdrukud ollid ikka rahvamaja peol teistest änamad,” toonitas Urve.
Saaremaal sündinud, kasvanud ja töötanud Hillar Nooda esivanemad on muhulased. Nende töödest-tegemistest ja Muhust väljarändamisest andis Hillar põhjaliku ülevaate.
Külasema küla rahvatantsurühma juhendaja, Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti endine professor, Eesti tantsuharidusliidu juhatuse liige Mall Noormets rõhutas, kui äge on ennast muhulasena tunda. “Kord sõitsime sõpruskonnaga Hiiumaa Suursadamasse ühte teatrietendust vaatama. Sadamakohvik oli juba uksed sulgenud. Seisime kurva näoga ukse taga, tutvustades, et tulime Seanina sadamast, oleme ju Muhust. Ja kohe tehti uks lahti. Meile otsiti külmkapist head-paremat. Piisas sellest, et olime muhulased,” tuletas Mall südantsoojendavat kohtumist meelde.
Teaduspäeva üllatusesineja oli Nõianeitsi, Muhu noorikute karmoškaansambel. Tähendusrikas päev oli see ka neile. Nii suure publiku ees pole trio varem esinenud.