Väikese väina tammiavad on kasulikud

FOTO: SH

Tallinna tehnikaülikooli teadlaste poolt läbiviidud analüüs näitab, et Väikese väina tammi avade rajamisest midagi halba ei juhtuks. Pigem tuleks see keskkonnale kasuks.

Heiki Hanso

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Viimase kahe kuu jooksul on toimunud kaks olulist sündmust, mis Väikese väina tammiavade rajamise aktsiooni eestvedaja Heiki Hanso sõnul on väga suur samm edasi. Esmalt valmis Tallinna tehnikaülikooli teadlaste uuring, mis näitab avade positiivset mõju. Valmis on ka Väikese väina seltsi tellitud võimalike tammiavade tehnilise lahenduse analüüs, millest osa on kiitnud heaks ka maanteeamet.

Veel Pöide valla ajal tellitud ja tehnikaülikooli professori Urmas Lipsi juhtimisel läbiviidud Väikese väina ühenduse modelleerimine ja selle analüüs ei näidanud mingit mõju väinast väljapoole ka siis, kui tammi asemel oleks 1250 m pikkune sild.

Varem on erinevates hinnangutes kardetud veevahetuse suurenemisest tulenevat halba mõju Kassari lahe agarikule, kuid see ei leidnud tõestust. “Avade rajamine omab pigem positiivset mõju veevahetusele ning sellest tulenevalt ka piirkonna mereelustikule,” seisab uuringu kokkuvõttes.

Meresüsteemide instituudi teadlaste hinnangul mõjuks avade rajamine hästi ka kohalikule sotsiaalmajanduslikule keskkonnale.

Väikese väina tammiavade tehnilise lahenduse võrdlev analüüs, mille koostas Stricto Projekt, lähtus ka teadlaste järeldustest. Projekt pakkus välja viis erinevat lahendust tammiavade ehitamiseks.

Võimalikke lahendusi pakuti välja erinevates suurustes ja hinnaklassides. Suurim neis oleks 33 meetri pikkune üheavaline konsoolidega raamsild hinnaga 3,6 miljonit eurot ja väikseim 10 meetri pikkune kaldseintega raamsild, mille hinnaks 760 000 eurot.

Heiki Hanso sõnul on praegu võetud aluseks, et avad oleksid samades kohtades, kuhu nad 90-ndatel plaaniti. Seal on olemas juba valminud ümbersõiduvõimalused. Valminud projektid saatis Hanso arvamuse avaldamiseks maanteeametile ning sealt sai soosiva hinnangu kaks väiksemat projekti, kuna need oleksid teetasapinnalised ning majanduslikult soodsaimad.

Väikese väina seltsi Facebooki lehel avaldatud eskiisid tekitasid elavat arutelu teemal, et odavamate ja väiksemate avalahenduste puhul ei mahu paadiga sealt alt läbi. Hanso sõnul ei ole asi kaugeltki nii halb. “Tillunire kaudu saab 99 protsenti ajast paadiga tammi alt läbi sõita ja see võlv on üsna samal joonel võimalike avadega,” ütles ta.

“See on väga suur samm edasi!” ei hoidnud tammiavade rajamise väsimatu eestvedaja rõõmu tagasi. Järgmiseks käib tema sõnul töö selles suunas, et uurida transpordi mõju Väikesele väinale. Samuti tuleb teha geoloogilised uuringud.

Talupojamõistuse võit

Heiki Hanso ütles, et uuring, mis ei näe avade halba mõju,  jõudis samale järeldusele, mida ütleb ka talupojamõistus.

Justkui saatuse tahtel jõudis hiljuti Saarte Hääle kätte üks ajaleheväljalõige aastast 1959, kus Johannes Veskis kirjutab teemal, miks kala Väikesest väinast ära läks.

Selle põhjuseks oligi tammi ehitamine. Enne tammi oli olnud nii palju kala, et Orissaare kalurid ei sõitnud üldse merele. Nooda üks ots oli kaldal, nooda teine ots viidi paadiga merele ja toodi otsad kaldale väikese kaarega kokku. Ühe loomusega oli hobusekoorma jagu kala olemas.

Tammi ehitamisest tekkinud jama leevendas muhulaste jaoks Tillunire kaevamine ning Veskise sõnul oleks aeg ka Saaremaa pool üks kanal teha. Sellest võidaks tema sõnul kogu saare rahvas.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles