Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/13/12939531t1hdd29.jpg)
Töötan klienditeenindajana kaubanduskeskuse riietepoes. Tööandja ei luba kliendialas toolil istuda. Tagaruumis on istumisvõimalus olemas, kuid seda saab harva kasutada, sest kogu aeg tuleb kliente teenindada või kaupa välja panna. Jalad on pinges ja valutavad. Mida teha?
Vastab Indrek Avi, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Lihaspinge ja valu on ülekoormusele viitavad sümptomid, mille eiramisel võib aja jooksul välja areneda ülekoormushaigus. Järjepideva seismise või kõndimisega töö võib ülekoormata lihaseid, kõõluseid, sidemeid, liigeseid ja pehmeid kudesid, kui tervisekahjustuste vältimiseks ei ole rakendatud abinõusid või need reaalselt ei toimi. Kui teie arvates tööandja rakendatud abinõud ülekoormushaigestumist ei väldi ja töö ohustab tervist, millele osutavad ka teie sümptomid, on teil kohustus tööandjat sellest teavitada.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et tööandja peab töötaja ülekoormuse vältimiseks töö võimalikult sobivaks kohandama ning võimaldama töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Üldjuhul ei vähenda ülekoormushaigestumise riski üksnes vaheaegade võimaldamine ja rakendada tuleb teisi abinõusid. Näiteks aitab teenindusleti põrandale paigaldatud põrandamatt vähendada jalgade ülekoormust, töötajale antakse mugavad jalanõud, teda julgustatakse vaheaegu pidama, vähendatakse vahetuse pikkust ja võetakse tööle täis- või osalise ajaga töötajaid.
Kui töötingimused ei võimalda puhkamiseks mõeldud ruumis piisavalt töökoormusest taastuda, tuleb kliendialasse paigutada toolid ja lubada nendel istuda. Kui tööandja abinõusid ei rakenda, võite pöörduda tööinspektsiooni poole, et saaksime vajadusel algatada järelevalve.