Vald võttis töökohti vähemaks, kuid palgakulu kasvas

Raul Vinni
, ajakirjanik
Copy
PIDID USKUMA: Saarlase fraktsiooni juht Vello Runthal (esiplaanil) ütles, et neil ei jäänud muud üle kui ametnikke uskuda.
PIDID USKUMA: Saarlase fraktsiooni juht Vello Runthal (esiplaanil) ütles, et neil ei jäänud muud üle kui ametnikke uskuda. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa vallas jääb tänavu 71 teenistuskohta vähemaks, kuid tööjõukulu tõuseb ikkagi kolm protsenti.

Kuigi Saaremaa vallavalitsusest tõsteti 71 töötajat koos palgarahaga ümber, põhiliselt Saaremaa Halduse koosseisu, ei vähendanud see ometi vallavalitsuse tööjõukulu. 2019. aastal kulus vallavalitsuse 238 teenistuskoha peale 3,76 miljonit eurot, tänavu aga on 167 teenistuskoha tööjõukulu summa 3,86 miljonit. 

Saarlase valimisliidu juht Vello Runthal ütles, et tema opositsioonis oleval fraktsioonil tekkis tänaseks juba vastuvõetud eelarve arutelu käigus sama küsimus: miks palgakulu suurenes, kui töökohtade arv märgatavalt vähenes. Valla selgituse kohaselt olid möödunud aastal teenistuskohad tabelis teisiti jaotatud. 

Runthal tõdes seepeale, et kõikide dokumentide põhjalik analüüs käib nende väikesel fraktsioonil lihtsalt üle jõu. “See on nii suur töö, mina ei suuda seda teha.” Nõnda ei jäänud volikogu liikmetel üle muud, kui ametnike selgitust uskuda.  

Vallavolikogu liige Andres Tinno, kes on tihti vallaaparaadi suurust kritiseerinud, ei pea  normaalseks, et palgakulu kasvab, kui töökohtade arv väheneb. Vallaaparaati saaks ja tuleks tema sõnul kohendada ja kulusid väiksemaks saada. “Avalik saladus on see, et näiteks teenuskeskuste n-ö infotöötajatel pole suurt midagi teha,” ütles ta. 

Volikogu rahanduskomisjoni esimehe Jaanus Tamkivi sõnul küsis komisjon vallalt segadusele tõepoolest selgitust. Tema mõistis vallaametnike jutust, et töökohad liikusid küll mujale, aga palgakulu tuleb ikka eelarve vanalt realt. 

Valla rahandusteenistuse juhataja Thea Raik ütles, et tööjõukulu kolmeprotsendiline tõus tuleb selle arvelt, et vallavalitsuse majanduskulud vähenevad 80 000 euro võrra. Selle taga on Raigi sõnul kaks aastat vallavalitsemise kogemust,  mis on näidanud kätte võimalikud kokkuhoiukohad. 

Andres Tinno märkis, et võrreldes 2018. aastaga on vallavalitsuse palgakulu 2020. aasta eelarves 15 protsenti kasvanud. Seda ajal, mil valla üldine rahaline seis on tema hinnangul vilets. “Vallal on põhimõtteliselt raha otsakorral, edasisteks investeeringuteks ja investeeringute omaosaluste katmiseks tuludest ei piisa,” ütles ta,  lisades, et pole vaja väga palju mõelda, miks vald tahab Kuressaare Soojust maha müüa. 

Rahanduskomisjoni esimees Jaanus Tamkivi hindas valla majandusliku tervise üldjoontes heaks. Jutud valla rahalisest jätkusuutmatusest ei vasta tema sõnul tõele. “Selle pärast, et vald ei saa oma rahalise poolega hakkama, ei pea muret tundma. Saab küll,” ütles Tamkivi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles