Kõre kaitseks raiutakse Harilaiul 27 hektarit männikut

Harilaiul maharaiutav ala on märgitud punasega.

FOTO: Erakogu

Riigimetsa Majandamise Keskus võtab Harilaiul maha 27 hektarit kultuurmännikut, et parandada kaitsealuse juttselg-kärnkonna ehk kõre elutingimusi.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et sügisel Harilaiul algavad raietööd vastavad kõre kaitse tegevuskavale ning on jätkuks kuus aastat tagasi tehtud looduskaitsetöödele. Siis võeti 57 ha suurusel alal maha kokku 1850 tihu männipuitu, mis läks Saaremaa Sadamast laevaga ekspordiks.

Keskkonnaameti Lääne regiooni kaitsekorralduse spetsialist Ilona Lepik ütles, et Harilaiu liivaala liigirikkusel on kõre elupaikade taastamisel oluline roll. “Kui me teeme kõre jaoks elupaiga sobivaks, on seal elupaik tervele reale teistele liikidele, kellel on mändidega kaetud alal halb,” rääkis Lepik. Harilaiu liivaalal leidub tema sõnul palju taime- ja samblikuliike, samuti väga palju huvitavaid putukaid. “See on väga omapärane ja põnev kooslus, mis hakkab tekkima sinna.”

Lepik selgitas, et lisaks ala valgusele avamisele on raiel tähtis roll ka konna sigimisel. Kõre vajab sigimiseks märgi nõgusid, kuid männikultuur imab oma elutegevuseks maa seest väga palju vett. Mida rohkem puid ümber nõgude kasvab, seda kiiremini nõgudest vesi kaob. “Kui saame lombikesed lageda peale, siis jääb puude mõju nendele vähemaks ja lombid püsivad kõrele sobivalt kauem.”

Ilona Lepik kinnitas, et kuus aastat tagasi Harilaiul tehtud kõre elupaiga taastamistööd mõjusid liigi arvukusele julgustavalt. Lisaks kohapeal ilmale tulnud kõredele täiendati Harilaiu kõre asurkonda Saaremaa teisest kõre asurkonnast toodud isenditega ning kasvatati osa Harilaiu kõrekullestest üles Penijõe kõrede kasvatuskeskuses. Kuivade kevadete tõttu võib vesi sigimisveekogudes liiga kiiresti kaduda, mistõttu võib seal hukkuda kogu kõrede järglaskond. Kasvatuskeskus aitab tagada iga-aastase sigimisedukuse asurkonnas.

Kõre ehk juttselg-kärnkonn on Eesti üks väiksemaid, kuid samas valjuhäälsemaid kahepaikseid, kelle iseloomulik vali kõrin oli 20. sajandi I poolel tavaline kevadhääl Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel. Viimase poolsajandi vältel on kõre arvukus aga pidevalt langenud. Kui möödunud sajandi esimestel kümnenditel võis ainuüksi Saaremaal elutseda lausa miljoneid kõresid, siis nüüd on terve Eesti peale kokku jäänud tuhatkond sigivat kõret.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles