AJA LUGU ⟩ Kuidas Liivimaa ordumeister Otto Suure väina jäält otseteed taevariiki sai

FOTO: SH

Tapluspaik punetas verest, kirjeldab kroonik lahingut Suure väina jääl, kus raiuti surnuks viiskümmend kaks ordurüütlit ja ordumeister Otto. Saaremaad röövimas käinud leedulasi karistama tõtanud ordurüütlid kandsid 750 aastat tagasi suuremaid kaotusi kui nõukaajal kuulsusrikkaks kirjutatud 1242. aasta Peipsi jäälahingus. Hirmsas tapluses leidnud otsa kuussada kristlast, samal ajal kui leedukatest röövleid löödud maha 1600.  

Tellijale Tellijale

See, et Jäälahingus sai allikate järgi surma vaid kakskümmend ordurüütlit ning kuus võeti vangi, ei suuda nõukogude propaganda loodud Aleksandr Nevski võidukat kuvandit ilmselt niipea kummutada. 

Eesti- ja Liivimaa hõimude allutamise järel jäid ristisõdijate peamisteks vaenlasteks 13.–14. sajandil Leedu pagankuningad lõunas ning nendega perekondlikult seotud Pihkva ja Novgorodi vürstid idas, kellega ristirüütlid tülitsesid nii piiride kui ka mõjuvõimu pärast. Toonastest sõjakäikudest ja lahingutest tuntakse kõige rohkem Peipsi jäälahingut 1242. aastal, ennekõike tänu vene ja nõukogude ajaloolastele.

Tagasi üles
Back