Iga kord, kui oma endisele kodusaarele Muhumaale sõidan, läheb südame ümbert kuidagi hõredaks. Eriti veel nüüd, kui lähen külla Helje ja Vello Tikerpalule, oma endistele õpetajatele Hellamaa 8-klassilise kooli päevilt. Heljelt pärinevad minu inglise keele alased teadmised. Vello pole mulle otseselt õpetajaks olnud, kuid kõrvaltvaatajana olen ikka hinnanud tema positiivsust ja pühendumist.

Tellijale

Ei oska ei mina ega Vello nüüd, aastaid hiljem, ära seletada, kuidas küll see muusikaõpetus ja pillimäng toona minust mööda läksid. Olid ju nii minu klassiõed-vennad kui ka valdav osa kooliperest hõivatud akordioniorkestris või mõne muu pilli harjutustel-mängul. Nii mõnestki toonasest pillipoisist-tüdrukust on saanud tuntud muusik – Villu Veski, Ants Oidekivi, Mihkel Mereäär... 

“1972 tõin ma Hellamaa kooli saksofoni. Mul ju põlesid kõik pillid koos koolimajaga ära (2. märtsil 1969 põles maani maha Peru 8-klassiline kool Rapla rajoonis, kus Vello oli kehalise kasvatuse ja muusikaõpetaja. Helje suunati sinna 1965 pärast Tartu pedagoogilise kooli lõpetamist pioneerijuhiks. – T. K.). See oli üks suuremaid puumaju Eestis.”