Vald peab seisma inimeste, mitte prügivedaja huvide eest

Talunik Aavo Aljas (esiplaanil) ei ole saanud täit selgust uue jäätmeveo korra kohta.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kavandi küla Olli-Välja talu peremees Aavo Aljas esitas 18. veebruaril Saaremaa vallavalitsusele oma küsimused jäätmeveo kohta, lootuses saada vastused enne uue korra jõustumist 1. märtsil. 

Valla jäätmespetsialistilt vastuseid ei tulnud, samuti ei võtnud ta Aljasega ühendust telefoni teel. Nüüd tuletab talunik ametnikele ajalehe vahendusel meelde, et uued nõuded hakkavad küll kohe kehtima, kuid mida hakata peale vastuseta küsimustega.

Miks pole lepingut

“Minu esimene küsimus on seotud vajaliku mahuti suurusega. Praegu kasutab Olli-Välja talu ühiselt naabritega 660-liitrist konteinerit. Oleme olnud head sorteerijad ja aktiivselt kasutanud Kavandi ühist pakendikonteinerit ja paberikonteinerit. Loen Saarte Häälest Veeremäe küla elaniku artiklit, kus ta mainib, et poole aasta pärast viiakse need ära. Kui kaua on pakendikonteinerid ja paberikonteinerid veel kasutuses? Sellest sõltub, kui suure mahuti peale ma oma prügiveolepingu teen.

Teine küsimus: kust saan ma näha kinnistuomanike nimekirja, kes peavad lepingu sõlmima. Valla kodulehel on märgitud, et kõik, kellel on hooned peal, liidetakse automaatselt. Ilma lepinguta (?!), mis on kahe osapoole allkirjastatud kokkulepe. Kokkulepe ka selles osas, millal ja millise mahutiga vedu toimub.

Ei kadesta välismaalast

Kavandi küla ja ka mitmed teised ümberkaudsed külad on valdavalt aastaringse püsiasustuseta. Kuidas peab käituma inimene, kes elab mujal, näiteks Tallinnas või Soomes (soomlased on Kavandis kahe kinnistu omanikud, on ka üks norralane)? Kas nad peavad iga 84 päeva järel sõitma Kavandisse teostama väga tähtsat tegevust ehk üle andma oma tekitatud prügi (kast peab olema ettenähtud kohas)?

Kas see, kui välismaalasest kinnistuomanik astub näiteks talvel viivuks oma valdusest läbi ja kulutab natuke elektrit, on tõenduseks, et ta tekitas prügi? Kas elamus laelambi süütamine tekitab prügi? Orissaare koosolekul rääkis valla jäätmespetsialist Katrin Koppel, et kuna jäätmevedu toimub igal juhul, siis arve tuleb ka igal juhul. Seega on mõeldav stsenaarium, kus automaatselt prügiveoga liidetud suvila juures puudub veopäeval ettenähtud kohas konteiner ja omaniku postkasti saadetakse registriandmete alusel arve (võib-olla tal polegi postkasti). Arve jääb tasumata, sest suvila omanik pole kohal käinud ja arvet kätte saanud. Prügivedaja annab võlgnevuse inkassofirmale, kus see hakkab kerima intresse ja viiviseid jne.

Öeldakse, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Antud olukorras on Saaremaa vald jäätmeveo korraldajana pannud inimesed rumalasse olukorda. Keegi meist ei taha reostada ümbruskonda ja loodust, kuid sellistel repressiivsetel tingimustel vedu ei ole (eriti hajaasustusega aladel) mõistlik. Kui prügivedaja võitis lepingu, siis peab tal olema kohustus jäätmevaldajaga leping sõlmida. Alles siis saaks tal olla õigus arvet väljastada. See annaks kinnistuomanikele teadmise, millal ja kuidas vedu toimib ja mille eest ta maksab.

Kokkuvõttes: Saaremaa vald kui omavalitsus (OMA VALITSUS) peab lähtuma ja seisma oma inimeste, mitte prügiveofirma huvide eest.”

Aavo Aljas, Olli-Välja talu, Kavandi küla

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles