/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/13/12939747t1h81a9.jpg)
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõuniku hinnangul diskrimineeris Saaremaa valla ametnik Tornimäe raamatukogu juhatajat vanuse tõttu.
Ebavõrdne kohtlemine tõi voliniku tähelepanu
Möödunud nädalal koondamiskäskkirja saanud 72-aastane Anu Urmet küsis vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhatajalt Aarne Põlluäärelt, kas tema võib samuti kandideerida raamatukogujuhataja ja infospetsialisti rolli ühendavale ametikohale. Urmeti sõnul vastas Põlluäär talle eitavalt, lisades, et see koht on mõeldud noorematele ja Urmet kui pensionär valituks ei saa.
Anu Urmet tunnistas, et selline vastus oli tema jaoks solvav. Aarne Põlluäär ise aga ei leia, et oleks Urmetit solvanud. Tema sõnul oli tegemist Urmeti "emotsionaalse tagasisidega ja inimese hetkearusaamaga".
"Vastasin Anu Urmetile, et ka tema võib kandideerida, kuid kui valikus on mitu kandidaati, siis on vähetõenäoline, et valituks osutub pensionär," selgitas Põlluäär Saarte Häälele.
Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõuniku Toomas Kasemaa sõnul on ülejäänud inimestest erinev kohtlemine vanuse tõttu töökohale kandideerimisel, töö tegemisel ja edutamisel keelatud. Ta lisas, et tegemist on põhiseaduses kirjeldatud diskrimineerimise keeluga, mida täpsustab võrdse kohtlemise seaduse paragrahv 2.
"Asja halvem pool on, et vanuse tunnusel diskrimineeriva seisukoha väljendajaks on avalikku võimu teostav asutus ehk siis Saaremaa vald," lisas Kasemaa.
Anu Urmetit voliniku kantselei seisukoht ei üllata. "Loomulikult oli see minu diskrimineerimine – ma ju pole seniilne, saan oma tööga hakkama –, aga otsustasin, et ma ei taha enam seda ühendameti kohta," lausus ta.
Inimestena me vahel eksime
/nginx/o/2016/11/07/12074970t1h3555.jpg)
"Ma palun vabandust olukorra pärast, kus teenekas raamatukogutöötaja tundis end ebavõrdselt kohelduna," ütleb abivallavanem Helle Kahm. "Vahel me inimestena ka eksime, tunnetuslik arusaamine öeldavast võib olla erinev."
Samas loodan, et tekkinud olukorda saame kasutada just selleks, et võrdse kohtlemise teema taas aruteludesse tuua ja seda meie piirkonnas arendada. Seda nii poliitikamaastikul kui igapäevaelulises suhtlemises. Antud hetkel oleme just meie need, kes saavad asju muuta ja inimestele võrdseid võimalusi luua. Abiks on ka see, et näiteks Kuressaare linna ametnikud, kellest paljud ka täna avalikus sektoris töötavad, osalesid juba 2008. aastal pikas ja väga suurepärases projektis, mis käsitles võrdõiguslikkust kohalikus omavalitsuses.
Maailm ei muutu kiiresti, aga muutub ja seda me kinni hoida ei saa, küll saame igaüks ise endi käitumist ja sõnu kontrollida ja vahel ka üle küsida, kas me ikka saame täpselt aru, mida meile öelda tahetakse.