Lavkajuht Andrus Sunduk räägib, et viiruse tõttu teeb maarahvas üha rohkem oma ostud kodukohast.
Maarahvas linna ei kipu
"Eilse kaubaringi pealt oli näha, et inimesed eriti linnas ei käi, ostavad rohkem maapoodidest ja kauplusautode pealt," räägib Sunduk.
Kõige enam ostetakse leiba-saia, piima ja vorstitooted. Ka kuivaineid ja konserve. Tualettpaberit, soola ja tikke läheb vähem, kui võiks ehk arvata. 50-eurosed arved on üsna tavapärased, aga nii oli see ka varem.
Eile endises Orissaare vallas tiirutanud Sunduki sõnul tasub lavkamehe amet praegu ära. Kuna Orissaare pood on remondis, siis selle kandi inimesed käivad varasemast rohkem lavkal. Ja muidugi tõi ka viirus kauplusautole kundesid juurde, sest inimesed üritavad poeskäiku vältida.
Väike-Võhma bussipeatuses räägib Leili Nuut, et lavkalt saab hädavajaliku kätte ja kaupmees väärib ainult tänu. Tervisehäda ei lase Leilil üksi poodi minna ja pole vajagi. Olukord soosib koduspüsimist, eriti vanainimestel.
Kavandis lavkale tulnud Laine Aljas ostab hädapärasele lisaks ka tellimuskaupa. Kuressaares talle käia ei meeldi ja ajal, kui Orissaarde uus pood alles kerkib, ei kipu ta ka sinna. Lahingus koroonaviiruse vastu kasutab Laine ingverijooki, pipraviina ja küüslauku. Enesekindlusest naisel puudu ei tule: "Misasi see koroona siis ikka saab olla, kui ma hakkan kartma, siis ei saa ma ju uksest välja tullagi."
Mitu inimest ootab lavkat Suur-Pahila külas. Eevi Tiitma külastab kauplusautot kord nädalas ja ostab eelkõige toitu. Muu vajaliku toob talle tütar. Eevi lubab järgida kõiki juhtnööre, mida elanikele eriolukorras toimetamiseks jagatakse. "Mul oli juba enne hing kinni, aga kaitsen end sellega, et kodust väljas ei käi," sõnab ta. Niigi pole külaelanikel erilist läbikäimist, aga loodetavasti pöörab maailm varsti taas ette oma helgema poole ja elu läheb vana rada edasi.
Suur-Pahila elanik Virve Kärner seisab silmitsi karmi reaalsusega. Kodus hooldab naine puudega haiget. Eile hommikul kukkus haige voodist välja ja ise püsti ei saanud. Virve üles teda tõsta ei jaksanud. "Mul sai jõud otsa, tõstsin ja tõstsin, aga ei jaksanud," räägib ta. Viiruseohu tõttu kedagi appi kutsuda ei saanud. Telefoni teel soovitas koduõde appi naabrinaist. Koos tõsteti haige voodisse tagasi.
Virve kurdab, et näomaski pole kusagilt saada. Virve ise ei pääse liikuma, isiklikku transporti tal pole. Sotsiaalhooldaja on karantiinis. "Ainult seebi ja veega pesen käsi ja hoian teistest kaugemale,” kinnitab Virve. "Ma ei lähe ligidalegi."