Koroonaaja kangelased: toidutootjad kriisi ajal koju jääda ei saa

TÖÖTUNDE EI LOE: Lihatööstuse puhastusteeninduse osakonna juhataja Triin Tedrekull oma meeskonnaga töötunde ei loe. Iga päev tuleb kõik pinnad mitu korda puhastada ja desinfitseerida. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Et toitu jaguks, peavad toiduainetetööstuse töötajad pingutama rohkem kui kunagi varem. Hakkama tuleb saada vähendatud koosseisuga ja kõigele vaatamata hakkama saadaksegi.

“Meie töötajad on sõna otseses mõttes meie aja kangelased,” ütles Saaremaa Lihatööstuse turundusjuht Siret Läets. “Kui kogu riik püüab kodus hakkama saada, siis meie töötajad tulevad vaatamata kõigele tööle, et toota toitu.”

Meeleolu tootmises on väga  töine, mis sest et tellimusi tuleb nüüd vähem. “Katsume vähendatud koosseisus hakkama saada – võtame üks päev korraga!” tõdes Läets.

“Inimesed on tublid ja järgivad kõiki lisaettekirjutusi ning ohutusmeetmeid, mida oleme seni rakendanud,” kinnitas ta. Terviseamet ning veterinaar- ja toiduamet on andnud toidu tootjatele väga konkreetsed juhised, mida tööstus väga täpselt ka järgib – töötajad on ümberkorraldustega kiired kohanema.

Koormus on aga kõigil kasvanud, sest kõigile on lisandunud kohustusi, ka on töötajaid vähem: kes viibib haiguslehed, kes karantiinis, kes hoolduslehel.

Kõige suurema mahvi saavad pakendusosakond ja valmistoodangu ladu. Kuna töökäsi on puudu, aitavad laohoidjad ise kaupa komplekteerida. “Teinekord on komplekteerijad töötanud südaööni,” tunnistas Läets. Sama lugu on teistes osakondades – meistrid asendavad puudu olevaid liinitöötajaid.

Lihtsam pole koroonakriisis ka Saaremaa Piimatööstusel.

Tööstuse juhataja Valdis Noppel rääkis, et nende majas pole seni küll keegi positiivset proovi andnud, kuid erinevatel põhjustel on kas karantiinis, haigus- või hoolduslehel kümnendik tootmis-personalist. Selle võrra peavad teised rohkem rabama, kuid ületunde pole seni pidanud tegema.

Noppel ütleb, et  ei suuda seejuures oma töötajaid ära tänadagi. “Kaks nädalat on meie inimesed töötanud nagu kosmoselaboris,” rääkis ta, osad üleni skafandrites, rääkimata kaitsemaskidest, kinnastest ja muudest tarvikutest. Kõik selle nimel, et kui keegi töötajatest peakski osutuma viirusekandjaks, siis oleks vähemalt maja sees nakatumine välistatud. “Võib-olla tundus see algul mõnele natuke üle pingutatud, aga täna ei arva seda enam keegi,“ sõnas Noppel. „Aga see on tõsi, et võitleme isikukaitsevahendite pärast täpselt samuti nagu teised, peame ju töötama.”

Piimatooted on esmavajalikud toiduained. Lehmad lüpsavad iga päev, neid ei saa ooterežiimile panna ja seetõttu ootab iga päev värava taga ca 140 tonni piima, millest tuleb kiirelt toodang valmistada.

Kaua keeruline aeg kesta võib, ei oska keegi ennustada. “Praegu teame, et see võib kesta nädalaid ja nädalatest võivad saada kuud. Aga ei taha ära sõnuda,” tõdes Noppel. Igatahes kaitsevahendeid hankides on piimatööstus arvestanud, et vähemalt kaks kuud tuleb elada hoopis teises olukorras.

Õnneks ei ole seni toodangu tarnimisel mandrile probleeme tekkinud. Tõrge oli märtsis vaid kauba tarnimisel Lõuna-Euroopasse, sest ka seal on toitlustusasutused suletud.

Intriigitsejad otsivad kriisi ajal sobivat hetke

Paraku leiab kriisisituatsioonis alati ka inimesi, kes kasutavad olukorda oma tasku täitmiseks, suhete klaarimiseks või suisa kelmusteks, tunnistas Saaremaa Lihatööstuse juhatuse liige Kaie Rõõm-Laanet. „Kahjuks peab tõdema, et saabunud on intriigitsejate tähetund. “  Rõõm-Laaneti sõnul saab sellisel puhul vaid pea püsti hoida ja oma tööd edasi teha.

Tööstused ootavad praeguses olukorras riigilt toetust ja mõistvat suhtumist. Et käivituksid abipaketid ja toetusmeetmed. „Lihtne oleks praegu uksed kinni panna, aga saame aru, et eriolukorras on toidutootjal elutähtis roll varustada inimesi esmavajalikuga,“ ütles Rõõm-Laanet.

Sama meelt on ka piimatööstuse juht Valdis Noppel. Juba ainuüksi isikukaitsevahenditele kulub tööstusel väga palju raha. „See summa on ilmselgelt vähemalt viiekohaline,“ tunnistas Noppel. Ta tõi näiteks viieliitrise desoaine, mille eest küsiti 150 eurot.

Ka Noppel loodab, et kui ühel päeval kokkuvõtteid tehakse, saab riik aru, et toiduainetööstuste puhul on panused suured. „Järeleandmisi me teha ei saa,“ nentis ta.

Praegu on isegi veidi vara otsustada, kuidas riik täpselt tööstusi toetama peaks, leidis Noppel. „Me ei tea ju praegu tegelikult tulemusi. Kõik on liiga alguses.“