:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2020/04/01/13036112t1hef76.jpg)
Koroonaviiruse esimesi ülikriitilisi haigestunuid Eestis oli tuntud rattatreener Riho Räim, Saaremaa velotuuri pikaaegne korraldaja ja profirattur Mihkel Räime isa. Täis elusjõus 51-aastane sportlik mees veetis eelmisel nädalal PERHis teadvusetult kaks kriitilist päeva.
Arstid võitlesid Räime elule tagasi ja teisipäeval viidi ta intensiivist üksikpalatisse. Nüüd räägib elurõõmus Räim oma loo soovist inimesi teavitada – koroona levik ja haiguse kulg on ettearvamatu.
"Minu suurim viga oli, et olin enda arvates liiga tugev,“ ütleb eluaegne spordimees Räim PERHi haiglavoodist Õhtulehele. "Ma pidanuksin varem aru saama, et jama on. Kui kiirabiarst mul lõpuks kodus sõrme otsast vere hapniku sisaldust mõõtis, siis vaatas ta mulle ehmunult otsa ja küsis, kuidas ma üldse püsti jaksan seista."
Järgnes kiirabiga Kuressaare haiglasse sõit. Seal öeldi Räimele, et ta viiakse otsejoones helikopteriga Tallinna PERHi. „Enne kopterisse minekut öeldi, et mulle pannakse torud sisse ja viiakse narkoosi juhuks, kui mul kopteris kehva hakkab,“ meenutab Räim. „Mäletan veel Tallinnas maandumist ja kopteriukse avanemist. Kiirabi seal väljas ootamas ja kedagi ütlemas, et näed hästi läks, kohale jõudsime.“
Oli 24. märtsi hilisõhtu. Kell 23.48. „Sealt alates on mu elus poolteist päeva absoluutne must auk. Nagu zombi,“ ütleb Räim. „Mina ise olin parimates kätes, aga mu pere ja sõbrad muretsesid, sest keegi ju ei teadnud, kas ma tulen sellest ikka välja.“
Vaid mõned päevad varem oli kodus koroonapalavikuga maadelnud Räimele aga tundunud, et tegelikult läheb kõik kordades lihtsamalt.
Loe pikemalt Õhtulehe veebist ja homsest Saarte Häälest.