Maria Mägi-Rohtmets vastab: Kuidas on kriisiajal lood elatisraha maksmisega?

Foto: Caro / Westermann/Caro / Westermann

Et küsimusi saarlasest vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsale on laekunud ohtralt, avaldame need valdkonniti grupeeritult. Siinses postituses leiab vastused küsimustele, mis esitatud elatisraha maksmise kohta. Küsimusi Mariale ootame endiselt [e-mail].

"Tere head saarlased!
Püüan esimest korda anda mõningaid suuniseid ja mõtelda kaasa teile enim tõusetunud õiguslikes küsimustes. Iga õigussuhe ja neis osalevad inimesed on erilised ja nende lahendamiseks peab teadma hulgaliselt detaile, isegi neid, mis küsija enda meelest ehk polegi olulised. Kuna teie olete seal minu armsal kodusaarel ja mina siin  pealinnas, siis distantsilt ei saa ma lahendada konkreetseid küsimusi algusest lõpuni, aga väike abi ehk neist mõttevahetustestki. Vastajaks ei ole ainult mina, vaid kogu Maria Mägi Advokaadibüroo asjatundlik ja hooliv kollektiiv. Meie büroo töötajatest kolmandik on saarlased ja meie süda kuulub Saaremaale.

Oleme esitatud küsimused teemade lõikes koondanud kokku ja sõnastanud nii, et sellele antavas vastuses saaks vastuse paljud sarnasest probleemist huvitatud isikud."

Maria Mägi-Rohtmets

 

 

Küsimus:  Ema küsib, millised on tema võimalused elatist saada, kui isa ei pea kinni suulisest kokkuleppest elatise maksmiseks. Kas mõistlik oleks sõlmida kirjalik kokkulepe, või pöörduda kohtusse? Vanematel on kaks ühist eelkooliealist last. 

Vastus: 

Nii emal kui ka isal on kohustus oma lapsi üleval pidada igas olukorras ja kestvalt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui vanem elab perest eemal ja lastele vahetut ülalpidamist ei anna, siis on tal kohustus maksta lastele elatist. Elatise suurus sõltub lapse vajadusest ja vanemate võimalustest. Seadusega on määratud aga miinimumelatise suurus, mis on pool Vabariigi Valitsuse poolt määratud töötasu alammäärast, s.o käesoleval aastal 292 eurot ühe lapse kohta. 

Kokkulepe vanemate vahel lapsele elatise maksmiseks on hea lahendus. Oleks hea, kui selline kokkulepe on vähemalt  lihtkirjalik ja abiks on meilides avaldatu, sest muidu on raske pärast tõendada, mida tegelikult kokkulepiti. Kui aga vanem omavahelisest kokkuleppest kinni ei pea ja vastastikust mõistmist ei sünni,  siis tuleb pöörduda kohtusse. Kui  vajate kohtusse minekuks õigusabi, aga teil ei ole majanduslikult võimalik advokaati palgata, saate hagi koostamiseks, kohtus esindamiseks või muuks õigusalaseks nõustamiseks taotleda riigi õigusabi. Kohtus saate taotleda elatist kuni lapse 18 aastaseks saamiseni ja tagantjärgi nõuda elatist ühekordse summana enne hagi esitamist  kuni ühe aasta eest. 

Oluline on veel nimetada, et kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada (tööle minna), siis on isal ka ema osas ülalpidamiskohustus perioodil neli kuud enne lapse sündi ja kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. 

Küsimus: Lapsevanem küsib, kas kriis annab võimaluse elatisraha vähem maksta?  

Vastus:

Kriis mõjutab paratamatult meid kõiki. Üha enam on kuulda nii koondamistest kui ka vajadustest ettevõtte päästmiseks töötasu vähendada. Kuna elatis mõistetakse välja lähtudes elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulekust ja varalisest seisust, siis võib  sissetuleku vähendamine anda aluse taotleda elatise vähendamist. Loodame, et siiski muutus sissetulekus on ajutine, siis sellises olukorras on mõistlik püüda leida lapsevanemate vahel kokkulepe selleks perioodiks. Teisele vanemale tuleks igatahes aegsasti kirjalikult anda teada, et mul praegu raske maksta seda summat, sellepärast , et mul on majanduslik olukord oluliselt muutunud.  Juhul, kui muutus ei ole ajutine, siis kohtus kindlaksmääratud elatise suurust saab muuta esitades haginõude kohtule. Siinjuures on oluline teada, et kui keegi tahab lihtsalt  tekkinud üldiselt rasket olukorda  ära kasutada enda huvides, siis aegade rahunedes, on tegelikud põhjused tõendatavad.  Samuti tuleks tunnustada tegelikult keerulisse olukorda sattunuid ja näidata üles mõistlikku leebust. Peale materiaalse toetuse vajavad lapsed ka võimalikult tervet mõlemat vanemat.

Küsimus: Isa küsib, mida teha, kui täitur nõuab elatise võlga ja kas elatise võlga oleks võimalik maksta peale seda, kui elatise maksmise aeg on läbi?

Vastus: 

Elatise võla tekkimise korral on kõige mõistlikum pöörduda kohtutäituri poole ja paluda võla maksmiseks graafiku koostamist. Sellises olukorras on suhtlemine kõige olulisem mitte jääda murest murtuna ootama täituri ävardusi. Tegelikult oleks hea kohe, kui võlg hakkab tekkima, suhelda teise lapsevanemaga ja proovida saavutada kokkulepe raskel ajal veidi väiksemas ulatuses elatise maksmiseks. Meeles tuleb pidada, et elatis on ettenähtud lapse ülalpidamiseks ja seetõttu peab ka vähendatud elatis siiski katma lapse esmavajadused ja selle nimel peavad mõlemad vanemad pingutama. Kui teise vanemaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada, siis tuleb suhelda kohtutäituriga ja leida mõistlik lahendus kohtutäituriga koostöös.