Maria Mägi-Rohtmets vastab: Kuidas panna koroona "maaletoojad" vastutama? (4)

Kertu Kalmus
, Saarte Hääle vanemtoimetaja
Copy
Foto: Kristjan Teedema

Erinevaid õigusalaseid küsimusi Saarte Hääle lugejatelt ootame saarlasest vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsale vastamiseks endiselt uudis@saartehaal.ee.

Küsimus: Teravalt on tõusetunud ametkondade ja asjaosaliste vastutuse küsimus seoses Itaalia võrkpallurite lubamisega Saaremaale – millistel tingimustel ja kelle kaebuse peale saab prokuratuur alustada menetlust?  

Vastus: 

Küsimus on tõepoolest aktuaalne ja kütab kirgi, eriti Saaremaal ja see on mõistetav, sest vähemalt esialgu on jäänud mulje, et viiruskolde tekitaja ilmus meie hulka just sellel võrkpalli matsil. Kas selles on kellelgi süüd ka õiguse tähenduses, ei saa keegi praegusel hetkel ütelda ja parem oleks, kui süüdistusi ei jagaks ennatlikult oletuste baasil ja sellepärast, et meil nii halb ja hinge vaevav olukord.

Kindel on see, et COVID 19 on kiiresti leviv nakkushaigus. Rahvatervise kaitseks on  meil nakkushaiguse levik ja leviku ohu põhjustamine kriminaliseeritud. Oluline on, kas keegi tahtis COVID 19 levitada või möönis, et selline tagajärg võib saabuda.  Sedavõrd uue viiruse puhul arvan, et möönda saaksid ainult vastava ala asjatundjad, kelleks ei ole kohaliku omavalitsuse- ega kohaliku elu sporditegelased.

Kriminaalselt karistatavad on näiteks nakkushaiguse tõrje nõuete rikkumised, mis on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.  Kaudse tahtluse puhul isik tavaliselt möönab, et võib panna toime süüteo, kuid suhtub sellesse ükskõikselt, n.ö kiidab selle heaks. See tähendab, et tegemist ei ole pelgalt hooletu või kergemeelse käitumisega, kus isik hoolika suhtumise korral oleks pidanud tagajärge ette nägema. Konkreetsed nõuded, mida peab täitma, on sätestatud Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ning rikkumine võib seisneda nii kohustusliku käitumise eiramises kui ka ebatäpses järgimises.  

Kas keegi ja mida, otse või kaudselt tahtis, tuleb alati tuvastada konkreetsete isikute tegevuse ja konkreetsete asjaolude pinnalt.  Selleks, et asja uurimist alustada  ei peagi alati  kannatanud ega ka nende omaksed kuriteokaebust esitama. Prokuratuur saab alustada kriminaalmenetluse, kui nendeni jõuab teave, näiteks ka ajakirjanduse kaudu, mis viitab, et toime on pandud kuritegu ja sellest teabest nähtuvad asjaolud, mis vastavad mõnele karistusseadustikus toodud süüteole.  Eriti , kui tegemist on avaliku huviga. 

Samas tasub praeguses olukorras pigem keskenduda oma tervise hoidmisele ja võimalikult kiirele epideemia leviku peatamisele. Isegi juhul, kui kellegi tegu vastab süüteokoosseisule, siis on süüdlasi võimalik vastutusele võtta ka pärast kriisist välja tulemist. Juhul, kui toime on pandud kuriteod, siis saab süüdlaste suhtes menetlust alustada veel viie aasta või  sarnaste väärtegude suhtes, mis näevad ette väiksema karistuse,  kahe aasta jooksul.  Nii, et süüdistavate menetluste alustamine praeguses olukorras ei peaks olema peamine eesmärk, pigem keskenduda olukorra leevendamisele ja enda tervise hoidmisele, sest süüdlaste otsimise ja vastutusele võtmisega kannatab praegu veel oodata.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles