Veebilurjused on üha nutikamad. “Küsisin, kas see on pettus. Ta vastas ülbelt, et ja-jah, on skämm!!

PETISTE HOOAEG: Sarnaselt muu Eestiga on ka saarlasi viimasel nädalal tabanud agressiivne petukõnede laine. Foto: Pixabay

Kui varem helistasid petturid enamasti Leedu telefoninumbritelt, siis viimastel nädalatel tehakse kõnesid Eesti suunakoodiga +372. Ja ka saarlased saavad neid massiliselt.

Eelmisel laupäeval näppis Saaremaal elav leedulanna Nadya (nimi muudetud) oma telefoni, kui ekraanile ilmus Swedbanki rahaülekannet nõudev mobiil-ID link. Kogemata vajutas ta “Kinnita” ning tema kontolt kanti teadmatusse sadadesse eurodesse ulatuv rahasumma.

Naine üritas tehingut tagasi pöörata, kuid see ei õnnestunud. Seejärel ilmus sama tekst uuesti ekraanile, aga seepeale pani ta telefoni kinni. “Minu jaoks on see suur raha. Tegelikult ei tahaks ühte eurot ka ära anda!” oli Nadya nördinud.

Swedbank lubas proovida tema raha tagasi saada, kuid selle õnnestumises nad 100% kindlad ei olnud.

Neljapäeval sai Nadya uue kõne, seekord Omnivast. Paluti rääkida vene keeles ja öeldi, et tema nimele on saabunud dokumendid. Paluti öelda oma isikukood. “Mina vastasin, et kui sa oled Omniva, siis peab sul minu isikukood olemas olema. Ja ta ütles minu isikukoodi. Saad sa aru!”

Samal ajal tuli jälle Smart-ID rahakinnitus. Naine lõpetas kõne, kuid sama inimene helistas talle uuesti teiselt Eesti numbrilt. Ja nii kokku neli korda erinevatelt numbritelt.

“Kas sa ei tunne mind ära?!”

Reedel helistati talle Leedu numbrilt ja naisehääl karjus telefonis vene keeles: “Ema, ema, aita mind!” “Esimese hooga mõtlesin, et mis on. Mu tütar on Tartus ja me räägime temaga vene keeles. Ma lausa kohkusin. Siis küsisin, et kes ta on. Vastuseks tuli, et kas sa ei tunne mind ära?! No kuule, tütar poleks ju mulle nii rääkinud. Panin kõne kinni,” rääkis Nadya.

HOIATAV NÄIDE: Kui teile ikka tavaliselt Leedu numbritelt ei helistate, siis võite väga kindel olla, et sellistele kõnedele vastama ei pea. Foto: Repro

Asi läks veelgi segasemaks, sest tema Swedbanki kontole, mis on laste kontodega ühendatud, et sinna taskuraha kanda, hakkasid laste kontodelt tulema ülekanded.

Sarnaseid petukõnesid on saanud ka tema tuttavad. Tema mees langes pangakaardipettuse ohvriks, aga pank kandis raha tagasi.

Selgub, et rahast ilma jääda võib ka see, kes võõrastelt numbritelt kõnesid vastu ei võta, kirjades-sõnumites nõutud PIN-koode ei jaga ja linkidel ei kliki.

Saarlanna Jaanika (tegelik nimi toimetusele teada – toim) avastas netipanka külastades, et tema kontolt on kadunud 500 eurot. Konto väljavõte näitas, nagu oleks ta mõne päeva jooksul hoolega ostelnud Saksamaa veebipoes Zalando, ehkki Jaanika pole sealt oma sõnul kunagi midagi ostnud.

Tehinguid tagasi pöörata enam ei saanud ja ka politsei teatas pärast viiekuist uurimist: “Menetlus on lõpetatud kuriteo toime pannud isiku tuvastamatusega.”

Lennart sai hiljuti kõne tundmatult Eesti numbrilt. Kui ta tagasi helistas, võttis vastu vene keelt kõnelev naisterahvas, kes ütles, et ta ei saa aru, milles asi on, tema pole helistanud. “Küsisin, et kas see on skämm (pettus – toim). Ta vastas ülbelt, et ja-jah, on skämm,” rääkis ta.

Petukõnesid tehakse massiliselt

Swedbanki eraisikute valdkonna kommunikatsioonijuht Martin Kõrv rõhutas, et kindlasti ei tohi Smart-IDga, mobiil-IDga või mõne teise autentimisvahendiga kinnitada ühtegi isikutuvastuse sessiooni algatust (PIN1) ega allkirjastada ühtegi tehingut (PIN2), kui kasutaja ei ole ise neid algatanud.

Samuti peaks inimene veenduma, et ta suhtleb ikkagi päris pangatöötajaga. Sagedased on juhtumid, kus petukõne järel võetakse inimesega ühendust uuelt numbrilt ja esitletakse ennast pangatöötajana. On juhtunud ka, et inimesele tuleb dressides tüüp koju ja palub anda talle pangakaardi koos PIN-koodidega, et see turvaliselt ära hävitada, sest kaart olevat seotud pettusega.

Kuressaare politseijaoskonna menetlusgrupi juhi Priit Sepa sõnul on erinevad petukõned kahjuks sagedased. «Võib julgelt väita, et petukõnesid tehakse inimestele massiliselt – küll vajatakse raha lähedase ravikulude tasumiseks, pakutakse tervise- või haigekassa soodustusi visiiditasude maksmisel, pankade nn turvaülemad teatavad rünnakutest pangakontole jne. Kui varem olid kõik petukõned venekeelsed, siis viimasel ajal on hakanud levima ka eestikeelsed,» rääkis Sepp.

Tema arvates on kõige kindlam alati kõne kohe lõpetada. Petturid võivad olla väga veenvad, nad võivad esitada kuskilt andmebaasidest või avalikust veebist saadud andmeid nii tõestena, et inimese tähelepanu uinutatakse.

Ükski ametiasutus ei küsi Sepa kinnitusel mitte kunagi inimese PIN-koode. Ka ei palu ükski asutus oma seadmesse mingit tarkvara alla laadida, mis võimaldaks üle võtta teie seadmes toimetamise. Samuti ei võta ametiasutused inimesega kunagi ühendust WhatsAppi või Telegrami vahendusel.

Petukõnede kõrval saab politsei endiselt teateid ka pakisõnumitest, kahtlastest e-kirjadest, sotsiaalmeedias levivatest investeerimiskelmustest. Kuhugi pole kadunud Marketplace´i pettused, kuigi neid on jäänud palju vähemaks.

“Kes tahab katsetada investeerimisega, tehke seda algatuseks ohutult oma panga keskkonnas, seal on piisavalt võimalusi ja see on turvaline,” soovitas Sepp.

Politseile pole õnneks Saaremaalt seni tulnud selliseid teateid, et viimasel ajal levivate kõnede tõttu oleks keegi siin pettuse ohvriks langenud. “Loodame, et see nii ka jääb,” sõnas Priit Sepp.