KRIISIKÜSITLUS ⟩ Koondamisvajadus on saarel suurim transpordis, majutuses ja toitlustuses

Suurimat käibelangust ja tegevuse peatumist prognoositakse majutuses, toitlustuses, meelelahutuses ja klienditeeninduses. Nemad olid ka esimesed, kes olid sunnitud eriolukorras uksed sulgema. Vaid aeg näitab, kes neist suudavad pärast eriolukorra lõppu püsima jääda. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Saare arenduskeskuse eestvedamisel kaardistas maakondlike arenduskeskuste võrgustik märtsis 2018 ettevõtja, sh 124 tulu teeniva vabaühenduse, olukorra. Saaremaa ettevõtjaid oli vastanute seas üle 300, kes on tööandjaks pea 2500 inimesele.

Saare arenduskeskuse juhataja Rainer Paenurga sõnul täitis enamik ettevõtteid küsimustiku enne riigipoolse abimeetmete paketi kinnitamist. 

Saaremaa vastajate seas oli enim hotellindus- (14,7%), toitlustus- (12,5%) ja tootmissektoris (11,67%) tegutsejaid. Keskmine töötajate arv kuni 5 inimest oli 75%, kuni 10 inimest 7%, kuni 25 inimest 11% ja üle 25 inimese 7% vastanutest.

Peamiste murekohtadena tõid vastanud ettevõtjad välja müükide ja käibe järsu languse või täieliku peatumise, käibevahendite nappuse, probleemid püsikulude katmisega, töötajatega seonduvs (kas koondada või mitte) ja üldise ebakindluse tuleviku ees.

Saaremaa vastanutest hindab 75% lähikuude käibelangust vahemikku 51-100%. 64 protsenti vastanutest arvab, et nende tegevus on järgmiseks kaheks kuuks (st. vähemalt eriolukorra lõpuni) täielikult peatunud. Suurimat käibelangust ja tegevuse peatumist prognoositakse majutuses, toitlustuses, meelelahutuses ja klienditeeninduses.

Töötajate koondamisvajadust näeb Saaremaa vastanute seas 40% ettevõtjatest. 44% vastanutest suudab eriolukorra kestmisel välja maksta maksimaalselt 1-2 kuu palgad. Juba esimese kriisikuu (märts) palgamaksete juures jäävad hätta 50% vastanutest. Koondamisvajadus on suurim transpordis, majutuses, toitlustuses ja meelelahutuses.

85% vastanud Saare maakonna ettevõttest usuvad, et satuvad raskustesse järgmise 1-2 kuu püsikulude katmisega. Laenu- või liisingukoormus on 49% vastanutest. Suurimad raskused püsikulude katmises on klienditeeninduses, majutuses, toitlustuses ja meelelahutuses. Ajutist tegevuse ümberkorraldamist mingigi käibe säilitamiseks pidasid võimalikuks 54% vastanutest. 

Saare maakonda on 2019. aasta seisuga registreeritud 3341 äriühingut, kellest 17 protsendil ületab aastane käibepiir 100 000 eurot. Töötamise registri andmetel on töötajaid Saaremaal kokku 9037. Äriregistri andmetel oli Saare maakonda registreeritud äriühingute müügitulu 2018. aastal kokku 701 012 799 eurot.

Äripäeva Infopanga prognoosi kohaselt võib 1. maiks Saaremaal olla kadunud 32,5% ettevõtete koondkäibest ja 17,8% töökohtadest. Kui paljud Saaremaa ettevõtjad taotlevad ja saavad abi riiklikest abipakettidest (Töötukassa, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus), sellest loodame esmase ülevaate saada maikuus.

Olulisemad näitajad kõigi vastanute lõikes (2018 vastanut üle Eesti):

• Ettevõtte käibe languseks 51 kuni 100% , võrreldes möödunud aasta 6 kuu keskmisega, prognoosivad 1501 ettevõtet ehk 74,38%. Enim mõjutatud toitlustus 89,87%.
• Ettevõtte tegevus on peatunud vähemalt järgmiseks 2 kuuks 63,43% ettevõtest. Enim mõjutatud kultuur ja meelelahutus 92,96%
• 43,11% ettevõttel ei ole raha, et maksta välja käesoleva kuu (märts) palk. Suurimad probleemid on toitlustuses 62,03%.
• Töötajate koondamise vajadus 52,43% ettevõtetest. Kõige enam on oodata koondamisi toitlustuses, hotellinduses ja tootmises. kõige vähem finants- ja administreerimisteenuste valdkonnas.
• Väga suur mõju tööstusele  ja tootmisele, kus on 64,04% eettevõtetest koondamise vajadus
• 32,56% ettevõtetest ei ole võimelised ootamatu käibe languse või selle kadumise tõttu maksma jooksvaid püsikulusid. Toitlustussektoris 55,70%.
• 54,71% vastanud ettevõtetest on laenu- ja/või liisingukoormus.