/nginx/o/2020/02/14/12940847t1hea2e.jpg)
Juba üheksa aastat pole Saaremaa lambakarjad huntide käest nii kergesti pääsenud kui mullu.
Hundid murdsid Saaremaal mullu oluliselt vähem lambaid
25. aprill 2020, 00:18
/nginx/o/2020/01/13/12869874t1h7b84.jpg)
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et teadaolevalt murdsid hundid 2019. aastal maakonnas vaid 43 lammast ja kaks vasikat. Alates 2011. aastast pole murtud lammaste arv Saaremaal jäänud kordagi alla 100 isendi, ulatudes mõnel aastal (2015, 2017, 2018) isegi üle 200 lamba.
Murdmiste vähenemise põhjusena tõi Talvi välja tõenduspõhistele andmetele toetuva ohjamise ning tõhusate ennetusmeetmete rakendamise. Toetuse abil rajasid vastutustundlikud Saaremaa lambakasvatajad viimase kümne aasta vältel 16 kiskjakindlamat karjaaeda ja soetasid kaheksa karjavalvekoera.
Keskkonnaamet hüvitas loomapidajatele 2019. aasta eest hundikahjusid 7076 euro ulatuses. Möödunud aastal rändlindude (haned, lagled, sookured) poolt põllumeestele tekitatud kahjude hüvitamiseks esitas keskkonnaametile taotluse 14 põllumajandusettevõtjat. Kõik need taotlused rahuldati vastavalt korrale. Mõned hiljem laekunud taotlused on praegu veel menetluses ja hüvitamine saab teoks lähiajal.
Linnukahjusid on keskkonnaamet maakonnas praeguseks välja maksnud 34 793 euro ulatuses ning see summa suureneb veel mõne hüvitamise järel. Talvi sõnul konflikt rändlindude ja põlluharija vahel püsib. Oma osa selles on nii lindudele meelepäraste kultuuride (raps, rüps, hernes, uba, mais, talinisu) üha laialdasemas viljelemises, aga ka tõsiasjas, et ränne on muutunud varasemaks ja kestab kauem. Samuti suurenevad põllumassiivid.
Talvi märkis, et põlluharijad saavad kahjude vähendamiseks kasutada erinevaid ennetusmeetmeid, kuid nende efektiivsus sõltub palju kasvatatavatest kultuuridest, põldude maastikul paiknemisest ja väljade suurusest.