Eile edastas Kuressaare Vanalinna kooli hoolekogu Saaremaa vallavalitsusele 205 inimese nimel pöördumise, milles soovitakse kooli staadioni remondi jätmist tänavusse vallaeelarvesse.
Vanalinna kool jätkab staadioni remondi saamiseks võitlust
28. aprill 2020, 00:23
Kirjalikud kinnitused pöördumise toetuseks koguti läinud nädalavahetusel vaid mõne päeva jooksul ja kooli hoolekogu esimehe Katrin Saguri kinnitusel on toetajate tegelik arv kindlasti kordi suurem.
“Paljud olid valmis digiallkirju andma, aga me ei hakanud seda petitsioon.ee kaudu tegema, kuna meil oli aega nii vähe,” selgitas ta ja lisas, et toetuse kinnitused saadi kokku meilivastustena.
Pöördujad paluvad vallavalitsusel ja -volikogul kaaluda investeeringute ümberpaigutamist selliselt, et kool saaks kauaoodatud turvalise ja tänapäevase staadioni.
Spordiväljaku ehituseks mõeldud 300 000 eurot on praeguse seisuga negatiivse eelarvega valla tänavustest tööplaanidest maha tõmmatud. Põhjenduseks asjaolu, et staadionit pole ühinemislepingu investeeringute kavas. “Kas praeguses eriolukorras peab vaatama ainult ühinemislepingut või tuleks näha siiski suuremat pilti?” küsis Sagur.
“Praegu on mure ja hirm, kui suur peaks olema eelarve lõige, et tulud vastaksid kuludele.” - Jaanus Tamkivi
Saaremaa valla kärpe-eelarve jõuab rahvasaadikute ette esimesele lugemisele neljapäeval, kuid volikogu rahanduskomisjoni esimehe Jaanus Tamkivi sõnul selle vastuvõtmisega tuld takus ei ole. Teine lugemine tuleb kuu aja pärast, et saaks arvestada võimalikult paljude muudatustega. “Näiteks palkade kärpimine – selle kohta täna selgus puudub,” lausus ta. “Praegu on mure ja hirm, kui suur peaks olema eelarve lõige, et tulud vastaksid kuludele,” tõdes Tamkivi, kelle hinnangul peab esimese negatiivse lisaeelarve järel ilmselt tegema veel teisegi. Praegu arvestatakse tulumaksu laekumise kümneprotsendilise langusega ehk 2,6 miljoni suuruse kärpega.
“Aga Saaremaa on muu Eestiga võrreldes palju kehvemas seisus, olnud pikalt isolatsioonis ja ei tea, kui kaua veel. Kui langus on veel sügavam, siis ma küll ei tea, kust raha võtta,” lausus ta.
Veel ei ole laual olnud täiendava laenuraha kaasamine. Rahandusministeeriumist on samas tulnud signaal, et omavalitsuste laenukoormuse piiranguid võiks lõdvendada.
“See tähendaks, et valla laenukoormus läheks üle 60 protsendi. Ja tuleb arvestada, et laen on vaja ka ära teenindada. Eks see on volikogu teema, kas julgetakse teha või mitte,” nentis Tamkivi. Ta möönis samas, et laenupiiri nihutamine on seotud seadusemuudatustega ja ei pruugi olla väga kiiresti teostatav.