/nginx/o/2020/04/28/13074701t1h85ea.jpg)
Kooliõpetaja Irja Truumaa võitleb Leisi aleviku parkmetsa säilimise eest, mille maaomanik pani enampakkumisele ja mida ähvardab nüüd maharaiumine.
Leisi elanike armastatud parki ähvardab maharaiumine
28. aprill 2020, 11:56
Parkmetsa loomisesest alates tollaste kaitseliitlste poolt sada aastat tagasi on see olnud avalikus kasutuses. „Park on osa Leisi identiteedist ja selle kasutamise suhtes on jätkuvalt olemas avalik huvi,“ rääkis Truumaa, kelle vanematekodu pargiga piirneb. Pargi maatükil asuv 100-120aastane männimets on Leisi aleviku mitmete elanike jaoks olulise miljööväärtusega ala.
Truumaa sõnul oli suur tema üllatus, kui ta hiljuti kuulis, et maatüki omanik kaitseliit selle kaheksa tuhande euroga enampakkumisel müüki pani. Leisi elanikke ega piirinaabreid kaitseliit maatüki müümises ei informeerinud, rääkimata avalikust arutelust. „Tunne on selline, et tahetaksegi piirinaabritest mööda minna ja pandi müüki vaikselt.“
„Tunne on selline, et tahetaksegi piirinaabritest mööda minna ja pandi müüki vaikselt.“
IRJA TRUUMA
Mõni kuu tagasi naiskodukaitsega liitunud Truumaa jaoks oli valida, kas jääda lojaalseks ja vaadata müüki vaikides pealt või teha midagi müügi peatamiseks. Truumaa otsutas tegutseda ja kustus intrernetileheküljel Petsitsion.ee hääletama Pargi maatüki müümise vastu. Eesmärk on jätta maatükk riigile või anda üle vallale.
Täna südaööl lõppenud allkirjakogumisel toetas Truumaa algatatud pöördumist 282 inimest. Truumaa sõnul on Leisi alevi Orissaare maantee poolne külg parkmetsa müügiplaanist väga häiritud. Maatükil kasvad kaitsealused taimeliigid nagu kahelehine käokeel ja kaunis kuldking, samuti on seal rikkalik linnustik.
Truumaa sõnul sobib parkmets looduskaitseliseks ja loodushariduslikuks ühistegevuseks nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Keegi ei taha mõeldagi, et juba lähitulevikus võib mõni metsaärikas Leisi elanikele armsa paiga lihtsalt maha raiuda. Põlispuude raie sellel maatükil rikuks ala miljööväärtuse pöördumatult, möönis Truumaa, kes soovib, et kaitseliit müügi peataks ja hakkaks inimestega suhtlema.
Tema sõnul leidab kümneid inimesi, kes on valmis seda ala tulevikus vabatahlikult korras hoidma. Truumaa sõnul on Pargi maatüki müümise ümber toimuv märgilise tähendusega. See on küsimus sellest, mis on kogukond ja kogukondlik identitee ja kas vabatahlikkusel rajanev kaitseliit on see organisatsioon, kes peab sedamoodi inimestest üle sõitma. Kaitseliit ei tohi võõranduda oma kodanikest ja kohalikust elust, märkis Truumaa.
Kaitseliidu strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem major Tanel Rütman ütles, et maatüki müümise põhjus on lihtne – parkemets pole vajalik kaitseliidu ülesannete täitmiseks. Vastava otsuse tegi Kaitseliitu Saaremaa maleva juhatus juba mõne aasta eest. Et maatüki müümiseks peab andma loa vabariigi valitsus eelnes maatüki müükipanemisele pikk protsess. Parkmetsa müügitulu kasutab Saaremaa malev oma kinnisvaraobjektide parendamiseks.
Rütmani sõnul ei ole kohalik omavalitsus parkmetsa omandamiseks kaitseliidu poole pöördunud. „Nii Saaremaa malevale, kui kaitseliidule üldiselt on üllatav maatüki müügiga kaasnenud ažiotaaž – sellegipoolest oleme valmis läbi rääkima kõigi asjast huvitatud osapooltega,“ sõnas Rütman.