Erivajadustega laste õpetamine vajas ka distantsõppel teistsuguseid meetodeid kui igapäevaselt koolis olles. Vahel tuli õpetajatel pidada õpilastega tundide pikkusi telefonikõnesid. Vaatamata kõigele tõdevad õpetajad, et koduõpe edenes loodetust paremini.
Kallemäe kooli direktor Kaire Kiil ütles, et saadi kenasti hakkama. Esialgu tuli proovida meetodeid, mis lastele sobivad ja mis mitte. Mõne õpilasega sai ülesandeid teha arvutis, mõnega telefonitsi. Kiil nentis, et tuli ette ka telefonitsi õpetamist, mis kestis mitu tundi. "Õpetajate koormus oli kindlasti keskmisest suurem," tõdes ta ja lisas sama ka vanemate kohta. Kallemäe kooli õpilased üksi õppetükkidega enamasti hakkama ei saa.
Direktor Kiili sõnul mindi seda teed, et säilitada vähemalt seni saavutatud taset, kust siis taas klassiruumis kohtudes edasi minna. Kallemäe kool jätkab distantsõppega ka pärast eriolukorra lõppu, kuna nende õpilased on riskigrupis ning kooliaasta lõpp on juba lähedal. Vajadusel saab õpetajaga kohtuda personaalselt ning korraldada üks ühele õpet.
Saaremaa ühisgümnaasiumi HEV-koordinaator Madli Mikli tõdes sarnaselt Kallemäe kooli direktoriga, et hakkama saadi üllatavalt hästi. Tema näeb võimalikku põhjust selles, et klasside väiksuse tõttu on õpetajal rohkem võimalik õpilastega kontaktis olla.
"On palju positiivseid üllatajaid," märkis ta ja lisas, et oli ka neid, kes keeldusid kodus õppimast. Murelapsi pole juurde tulnud ja üldiselt asjad ikkagi sujuvad.
Ära on jäänud laste sotsialiseerimine ja käitumise õppimine, aga teisalt on vanemad saanud lastega rohkem aega koos veeta.
SÜG-is on lapsevanematel alati olnud võimalus pöörduda ka tugispetsialistide poole, kui enam ise ei oska. Pöördumisi on olnud vähe.