Ajalooline tehing ⟩ Leedo müüs laevandusäri

"SAAGU SELLE LAEVA NIMEKS HIIUMAA!" Vjatšeslav Leedo, uue laeva ristiema Katrin Kallisma ja laevakompanii tegevjuht Tõnis Rihvk Norras Fiskerstrand BLRT laevatehases aprillis 2011.

FOTO: Marko Mumm / Saaremaa Laevakompanii

Veerandsada aastat Saaremaa laevanduses tegutsenud Vjatšeslav Leedo müüs ettevõtte senisele tegevjuhile Tõnis Rihvkile.

Leedo firma Tuule Piletikeskus OÜ omandusest liikus Tuule Liinid OÜ eelmisel nädalal Tõnis Rihvki firmale T.R.Merendus OÜ.

Vjatšeslav Leedo sõnul on tema jaoks ettevõtluses praegu teised prioriteedid, loomakasvatus ja lihatööstuse arendamine võtavad põhilise energia ja peagi on Tallinnas alustamas üks suur projekt.

"Tõnis kui vaieldamatult Eestis laevanduses üks kõige suurema kogemusega inimesi võib seda edasi viia ja ilmselt tunneb ta endas seda jõudu," ütles Vjatšeslav Leedo. "Siiralt soovin Tõnisele jõudu ja jaksu selles raskes töös."

Leedo pakkus välja, et küllap hakkavad vandenõuteoreetikud otsima tema ja Rihvki tehingust varjatud põhjusi, põrandaaluseid kontakte ja omanikke, kuid neid seal pole.

"Saaremaa Laevakompaniid saatis samuti kisakoor, et selle omanikeringis on olnud kõik peaministrid ja kes kõik veel. Tegelikult pole olnud. Sama ka siin – tehing on läbipaistev ja kellegi teise kõrvu sealt tagant otsida ei tasu," selgitas Leedo.

Tõnis Rihvk ütles, et kõige kiirem eesmärk on T.R.Merendusel osalemine riigi väljakuulutatud hangetel, millega otsitakse operaatorfirmat väikesaartega ühenduse pidamiseks.

Sularaha praamide eest

Firma osaleb Viimsi vallavalitsuse hankel Prangli liinile vedaja leidmiseks, kus tegutseb praegu Tuule Liinid. Teiseks esitab Rihvk dokumendid riigihankele, millega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsib operaatorit Pärnu ja Kihnu-Munalaiu vahelistele ja Vormsi liinidele ning Saaremaa–mandri vahelise vedaja leidmiseks.

Parvlaevandus oli Vjatšeslav Leedo jaoks üks esimesi ettevõtmisi juba 90ndate aastate alguses, mil loodud Saaremaa Laevakompanii alustas kaubavedudega ja jätkas 94. aastal reisijateveoga Väinamere liinidel.

Leedo meenutas Saarte Häälele parvlaevaäri päris algust, mil alused pangalaenu toel soetati.

Kuna tollal pangad peale sularahatehingute eriti midagi ei tunnistanud, korjati Leedo teistest Saaremaa ettevõtmistest pangalaenude tagastamiseks sularaha ja pandi vakastesse kottidesse.

"Tõnis Rihvk pani kolm tükki oma "pirukasse" (kongiga Moskvitš – toim) ja sõitis Tallinna ERA panka," meenutas Leedo.

Mõlemal mehel olid tollal juba esimesed mobiiltelefonid ja Rihvk pidi kohe Tallinna jõudes raporteerima, kas kõik on ikka korras.

Kuid telefonikõne ei tulnud ja lõuna paiku hakkas Leedo Kuressaares muretsema ning ise Rihvkile kõnesid võtma. Firmajuht aga ei vastanud ja mure kasvas. Ka ERA pangas keegi telefoni ei võtnud.

"Just paar päeva varem rööviti panga kõrval juveelipoodi ja mul oli väga hapu tunne," sõnas Leedo.

Lõpuks kella 17 paiku sai ta telefonis kätte ühe panga valvuri, kes teatas, et kõik on korras, pankurid istuvad keldris ja loevad raha, mille saarlane tõi.

Kümme aastat uutest laevadest

Uuele tasemele viis Saaremaa Laevakompanii Väinamere laevaliikluse 1997. aastal, mil senistele “tankipraamidele” osteti lisaks tänaseni reisijaid vedav Regula.

2007. aastal sõlmis SLK lepingu kolme täiesti uue parvlaeva ehitamiseks. Esimene neist, "Muhumaa" tuli liinile märtsis 2010, "Saaremaa" juunis 2010 ja "Hiiumaa" mais 2011.

Viis aastat hiljem lõppes SLK ja riigi vaheline leping, riik ehitas uued parvlaevad ja Saaremaa ettevõte tõrjuti Väinamerelt välja. Järgnes katsetus ettevõtlusega Saksamaal Elbe jõel, arusaamatused ettevõtte omanikeringis ja pankrotiprotsess.

Tagasi üles