/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/16/14205065t1hf0dc.jpg)
25. novembril tähistatakse Euroopa Liidus rahvusvahelist naistevastase vägivalla kaotamise päeva. Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti möödunud aastal Eestis 3186 perevägivallakuritegu, millest ligi 80 protsenti pandi toime naiste ja tüdrukute vastu.
87 protsenti perevägivallakuritegudest moodustas kehaline väärkohtlemine. Perevägivalla toimepanijatest olid 84 protsenti mehed. Kõigist perevägivalla ohvritest olid 79 protsenti naised ja tüdrukud, vahendab BNS.
Eelmisel aastal registreeriti 731 seksuaalkuritegu, sealhulgas 191 vägistamist. Kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest moodustasid laste vastu toime pandud seksuaalkuriteod 87 protsenti.
Eesti on võtnud endale kohustuse viia karistusseadustik vastavusse Istanbuli konventsiooniga.
"Hetkel peetakse Eesti karistusõiguses vägistamist kuriteoks ainult siis, kui inimest survestatakse seksile vägivallaga või kui ta ei ole võimeline abitusseisundi tõttu vastupanu osutama," ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Tema sõnul ei kaitse kehtiv seadus ohvrit piisavalt.
"Traumeerivatel hetkedel läheb inimestes tööle ellujäämismehhanism, mis sageli tähendab, et nad tarduvad ega suuda oma ründajale vastu hakata,’" lausus Pakosta.
Seetõttu on justiitsministeeriumil töös nõusolekuseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, et muuta seksuaalvägivalla õiguslik regulatsioon nõusolekupõhiseks.
Sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla ohvrite teenuste juhi Annika Silde sõnul on seksuaalvägivalla ennetamisel määrava tähtsusega varajane tunde- ja kehakasvatus ning teadmised turvalistest suhetest.
"Mida rohkem me ea- ja arengukohaselt ja avatult laste ning noortega arutame seksuaalsuse, keha, tunnete ja turvalisuse teemadel ja rõhutame seksuaalhariduse põhiväärtusi – nõusolek, inimeste vaheline võrdsus ning austus enda ja teiste suhtes – seda rohkem me loome vägivallavaba kultuuri," ütles Silde.
Tema sõnul on arutelu oluline, sest tihtipeale ei tea inimesed, mida seksuaalsuse puhul tähendab päriselt austus.
"Need arutelud loovad pinnase selleks, et vägivalla erinevaid vorme varajases etapis märgata ja et seksuaalsusega seonduv ei oleks tabuteema. Teadlikkus on see, mida vägivallatsejad kardavad ja mis kurjategijaid hirmutab," lisas Silde.
Silde sõnul on võtmetähtsusega ka vägivalla märkajad ja vähim, mida iga inimene teha saab, on uskuda inimest, kes on vägivalda kogenud ja olla talle toeks abile pöördumisel.