Revisjonikomisjon: koostöö vallavalitsuses on puudulik

Monika Metsmaa
, Toimetaja
Copy
OOTAB PAREMAT KOOSTÖÖD: Revisjonikomisjoni liige Koit Voojärv loodab, et nii, nagu saab korrektselt arvele võetud Pargi lasteaed, paraneb ka osakondade suhtlus vallavalitsuses.
OOTAB PAREMAT KOOSTÖÖD: Revisjonikomisjoni liige Koit Voojärv loodab, et nii, nagu saab korrektselt arvele võetud Pargi lasteaed, paraneb ka osakondade suhtlus vallavalitsuses. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa vallavolikogu revisjonikomisjoni hinnangul on kahe osakonna puudulik suhtlus väljendunud tegematajätmistes ja ebatäpses aastaaruandes. 

Komisjon peab Saaremaa vallavalitsuse rahandusteenistuse ning ehitus- ja planeerimisosakonna vahelist kommunikatsiooni puudulikuks. 

"Ametkonnad on üksteise suhtes kriitilised, leiavad puudusi ja tegevusetust teineteise suhtes, samas ei ole osakonnad teineteisele toeks ega selgita, kuidas üht või teist seadust tuleb tõlgendada," on kirjas revisjonikomisjoni aruandes. "Kõigest eespool nimetatust on tekkinud pinged, kus ametnikud on loobunud omavahelisest suhtlusest, mida ei saa kuidagi õigustada." 

Puudulikud dokumendid

Revisjonikomisjoni esimehe Boris Lehtjärve sõnul ilmneb kahe osakonna puudulik koostöö valla 2019. majandusaasta aruandes Pargi lasteaia arvelevõtmise osas.  

"Pargi lasteaeda ei ole vähemalt 2019. aasta seisuga põhivarasse võetud, kuigi kasutusluba anti juba mullu suvel," ütles Lehtjärv.

Sellele puudusele juhtis tähelepanu ka audiitor Tarmo Ader.

Lehtjärve sõnul selgus komisjoni teisipäevasel koosolekul, et ehitus- ja planeeringuosakond ei ole andnud dokumente üle rahandusteenistusele, et see saanuks lasteaia põhivarasse võtta. 

"Samas ei saa ehitusosakond neid dokumente üle anda, kuna Pargi lasteaia kohta on veel mingid aktid tulemata," lausus Lehtjärv. "Saaremaa vallavalitsus on tegutsenud varsti kolm aastat – selle aja peale võiksid seal töötavad inimesed juba koostööaltimad olla."

Revisjonikomisjon tõdes oma aruandes, et vallavalitsus ei ole materiaalse põhivara objekte õigeaegselt arvele võtnud, kajastades lõpetamata põhivaraobjektidena valminud ja kasutusloaga varaobjekte. Samuti ei ole likvideeritud varasid õigeaegselt kuludesse kantud. 

"Tegemist on tõsise rikkumisega, millest tulenevalt allasutuste inventuuridesse suhtub revisjonikomisjon teatud reservatsioonidega," kirjutab revisjonikomisjon. 

Halb kommunikatsioon

Lehtjärve sõnul on olukord põhimõtteliselt samasugune Nasva jõesadama osas. "Oleme siiski aru saanud, et need asjad aetakse käesoleval aastal korda," märkis Lehtjärv. 

Revisjonikomisjon tegi oma kirjas ettepaneku kutsuda materiaalse põhivara ja muu vara inventuuri komisjon terves koosseisus tagasi. Samuti leidis revisjonikomisjon, et kuni viit rahandusteenistuse töötajat tuleb koolitada ning selgitada neile, millised tagajärjed on inventuuri varade lugemislehel olematu vara nimetamisel. 

Vallavanem Madis Kallas leiab, et revisjonikomisjoni aruandes kirja pandud hinnang rahandusteenistuse ning ehitus- ja planeerimisosakonna vaheliste suhete kohta on tugevalt emotsioonidest kantud. "Väide tekkinud pingetest, kus ametnikud on loobunud omavahelisest suhtlusest, on täiesti meelevaldne," sõnas ta. "Mingitest halbadest suhetest kahe osakonna vahel küll rääkida ei saa. Kommunikatsioon on teema, millega tuleb pidevalt tegeleda ja parandada."

Ta lisas, et teema tekkis valla 2019. majandusaasta aruandes Pargi lasteaia uue hoone kajastamisega. Põhjuseks oli erinev tõlgendus Pargi lasteaia ehitusprotsessile. Seepärast viibis ka hoone ümberklassifitseerimine. Tänaseks on kõik vastavad kanded tehtud ja asi korras.

Komisjoni liige Koit Voojärv aruandes kasutatud väljendusviisi liiga emotsionaalseks ei pea. "Head kommunikatsiooni, kus inimesed omavahel suhtlevad, ma nende osakondade vahel ei näe," lausus ta. 

"Kas on põhjuseks isiklikud suhted või miski muu, aga asjad on jäänud tegemata, kuna inimesed pole omavahel suhelnud."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles