/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/20/13111180t1h7589.png)
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile valitsuse korralduse algatada Suure väina püsiühenduse eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Veel 11 aastat ja 40 miljonit püsiühenduse uurimiseks (1)
Näiteks planeeritakse riigi eriplaneeringuga püsiühenduse toimimiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus, määratakse maakasutus- ja ehitustingimused jm. Eriplaneeringu läbiviimiseks kulub kokku 7 kuni 11 aastat ja see läheb maksma 15 miljonit kuni 40 miljonit eurot.
Eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu seletuskiri toob ära ka püsiühenduse alternatiivide maksumuse ja hoolduskulud 2028. aasta tarbijahinnaindeksi alusel koos käibemaksuga. Kõige odavam on 8150 meetri pikkune lõunapoolne sild (trass III), mis maksab 390 miljonit eurot ja mille hooldamiseks kulub aastas kuus miljonit eurot. 6680 meetri pikkune põhjapoolne sild (trass II) maksab 584 miljonit eurot ja selle hooldamiseks kulub aastas 9,6 miljonit eurot. 7400–8450 meetri pikkuse tunneli (trass IIIT) ehitamiseks kulub 620 miljonit eurot ja selle hooldamine nõuab aastas 12 miljonit eurot.
/nginx/o/2020/05/20/13111176t1h05b8.jpg)
2,5 aastat tagasi sillaehituse plaaniga välja tulnud Saarte Sillad OÜ juhatuse liige Raivo Hein ütles, et ta ei saa aru, mis mäng see tegelikult käib. Eriplaneeringuga hakkavad kõik uuringud otsast peale, kuigi tegelikult on kõik uuringud juba tehtud, mõned isegi mitmeid kordi. "Ühest küljest on positiivne, et teema on ikkagi päevakorral, teistpidi ostetakse aega ja valimised on ka varsti tulemas," sõnas Hein. Uuringud võivad näidata nii seda kui ka teist, ent püsiühenduse rajamine eeldab tema sõnul ennekõike julgust, poliitilist tahet ja soovi asju ära teha. "Mitte venitada kummi kuni aastani 2036, mis valitsus ütles mõni aasta tagasi välja, et see on esimene tärmin, mil sild võiks valmis saada."
Riigi eriplaneeringu planeeringuala paikneb maismaal Muhu vallas Võiküla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumil ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumil. Planeeringuala suurus on 9200 hektarit.
Praegu teenindavad mandri ja Muhu saare vahelist Virtsu–Kuivastu liini TS Laevad OÜ-le kuuluvad parvlaevad Piret ja Tõll, suvisel tipphooajal lisaks parvlaev Regula. TS Laevadel on plaanis soetada veel üks parvlaev hinnaga 21–25 miljonit eurot.
2019. aastal oli Virtsu–Kuivastu liini teenuse kogukulu 16,1 miljonit eurot, seejuures moodustas piletimüügi tulu 8,3 miljonit eurot ja riigi toetus liinile oli 7,9 miljonit eurot. TS Laevad OÜ ja riigi vahel sõlmitud leping kehtib kuni 2026. aasta 30. septembrini.