JUHTKIRI ⟩ Kala naabrile, ämmale ja kolleegile

Haug otsib saaki.

FOTO: Pasi Lensu / «Järve lugu»

Kindlasti nõuab saagi vette tagasi laskmine paljudelt kalameestelt omamoodi meelekindlust. Kõigile ei paku rahuldust vaid püük ise. Inimloomusesse kuulub soov omada ja varuda. Meenub lõik ühest hiljuti Saarte Hääles ilmunud loost: “Noore poisina sai kõik püütud kala koju veetud. Ema hoidis kahe käega peast kinni, kui jälle kõik kohad kala täis olid. Sügisel tuli kivikõvaks kuivanud haugid lihtsalt minema visata.” 

Jutu rääkija nüüd, kümneid aastaid hiljem, enam nii ei tee – tavaliselt laseb ta püütud kala merre tagasi. See olnud tema kalameheks kasvamise tee. Harrastuskalapüük on elustiil, hobi ja tundub, et ka sõltuvus. Tõsiste kalameeste eesmärk ei ole merd tühjaks püüda, et siis hiljem kalu küll naabrile, küll sõbrale, ämmale või töökaaslase vennapojale sokutada. Neid kisuvad kalavetele teised põhjused: võimalus olla looduses, kalapüügiga kaasnev hasart. 

Haugipüügile terendavad piirangud on tõsiste harrastajate arvates mõistlik lahendus massilisele ülepüügile ning olulised kalapüügiteadlikkuse kasvatamiseks. Mujal maailmas ei ole sellised piirangud kaugeltki ebatavalised.

Tagasi üles