Haugi ülepüük võib tuua piirangud

MEHED LAHEL: Eile loopisid lahtede vahel lanti paar kalameest, kuid nädalavahetusel oli Saaremaa haugivetes kohati tõeline pidu.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Massiline haugipüük võib varsti põhjustada olukorra, kus haugivarud kahanevad olematuks.  Keskkonnaministeerium on algatamas arutelu püügipiirangute kehtestamisest. 

Saaremaa head haugikohad on viimastel päevadel kalameestest kubisenud. Suur osa neist on mandrilt. Laulupidude mõõtu püügipäevadel ei piirduta vaid hasardi pärast kala püüdmisega, sotsiaalmeediasse postitatakse pilte päevastest saakidest kümnetes kalades. Haugipüügil Eestis koguselist piirangut ei ole. 

Väikeses väinas mitme kudejõe puhastamisega tegelenud Heiki Hanso ütleb, et arulage ülepüük on Saaremaa randades igapäevane nähtus. Ta lisab, et püügikultuur on alla käinud: püügikohad on prügi täis. 

Harrastuskalamees Aivar Sõrm ütleb, et haugi ülepüügi mure on suuresti põhjendatud.

Viimaste aastate haugivarud on olnud üsna head: kes püüab, see saab. Jutud levivad ja iga aastaga kasvab külalispüüdjate arv. Tavapäraseks on juba saanud ka lätlaste massilised käigud Saaremaa kalavetele. 

Liigub allamäge

“Kui veel mõni aasta tagasi oli teise harrastuspüüdja paadi trehvamine vee peal suhteliselt harv juhus, siis nüüd on laevaliiklus meie rannikualadel ja siselahtedes nagu Panama kanalil,” kirjeldab Aivar Sõrm. Ta kinnitab, et püügipiirangu puudumisel pannakse kõik püütu tavaliselt kotti. 

Sõrm arvab, et kui siia lisada ebasoodsad kudetingimused, siis olukorra vanaviisi jätkudes ei kesta püügipeod kalavetel kaua. Haugi arvukus tundub tema hinnangul juba kolmandat aastat allamäge minevat ja varsti on tagasi 20 aasta tagune aeg, kus päev otsa merel olles ei pruukinud trehvata ühtki kala. 

Ruhves Käbruotsa kalastustalu pidav Taavo Kuusiku räägib oma klientidele säästlikust püügist ja valdav osa püütud kalast lastakse tema talus merre tagasi.  Ta tõdeb, et paraku ei ole ahnitsemine Eestis keelatud. Kalameheks ta selliseid inimesi nimetada ei suuda. “Masstapmisi on alati tehtud, tehakse täna, aga peame seisma selle eest, et tulevikus ei tehtaks,” ütleb Kuusiku. 

Piirangute arutelu

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ütles, et plaanis on algatada arutelu püügipiirangute seadmiseks. Seda põhjusel, et praegu ajutise kitsendusena kehtiv 15-kilone päevane piirang ahvenale tahetakse kalapüügieeskirja sisse viia. Sellega seoses kutsutaksegi üles arutama ka mõnele teisele liigile piirangu seadmist. Tema sõnul kerkib harrastuspüügi puhul üles moraaliküsimus: kas kalade kümnete kaupa püüdmine ja nendega uhkeldamine on mõistlik tegevus ning kas see on ikka harrastuspüük? Ministeeriumis koostatakse lähiajal vastavasisuline eelnõu, mis siis laiemale ringile arutamiseks saadetakse. 

Kalateadlane Markus Vetemaa Eesti mereinstituudist märkis, et Väinameres ja Saaremaa lõunapoolsetes vetes on haugipopulatsiooni seis hea. Suure mere pool olevates lääne- ja põhjakülje randades aga väga vilets. Ka tema tunnistas, et harrastuspüüdjate surve haugivarudele on suur. 

Vetemaa toetab samuti piirangute seadmist. Mõistlik kalapüük ei tee tema sõnul varudele midagi, 20 haugi päevas aga ei ole enam mõistlik harrastuspüük. 

Vetemaa sõnul ütlevad säärased püügimehed, et kala viiakse sugulastele, tuttavatele ning teab kellele veel. “Harrastuspüügi eesmärk on püügirõõm, mitte kõigile kala viimine ja kinkimine,” arutles Vetemaa, kelle hinnangul toetavad piirangute seadmist ka tõsimeelsed harrastuspüüdjad. 

Aivar Sõrm ja Taavo Kuusiku on mõlemad seda meelt, et haugipüügil peaks piirang olema. Viis kala päevas oleks mõlema arvates mõistlik lahendus. “Sellega peaks pere ära toitma,” arvab Sõrm. 

“Seni aga talitame edasi nagu tõelised korilased – kui metsas seeni on, korjame korvi täis. Kui enam pole – imeme näppu.” 

Tagasi üles