Sõrves valmistub uksi avama Küülikuküla

FILMISÕPRADELE TUTTAV: Kääbikumaja ees on ühes julgemate jänkudega päikse käes istet võtnud Küülikuküla peremees Kristjan Koppel ning pisikesed Erik Sepp, Karola Koppel ja Maria Olop. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Nädala pärast laupäeval plaanib Laadla poe taga uksed avada Küülikuküla, kus peale jäneste on kodu leidnud ka vutid ja kanad. Tegemist ongi väikese kodulinnu-loomapargiga.

Küülikuküla pani poe taga asuvasse kujundatud aeda tiigi kaldale püsti poodnik Jone Koppeli poeg Kristjan Koppel. Tema sõnul on Küülikuküla ühtlasi natuke nagu teemapark, sest puurid, mis ta ühes tislerist vennaga valmis ehitas, on ühtlasi kohalike vaatamisväärsuste maketid.

Pirakas vutipuur on näiteks sealsamas mõnikümmend meetrit eemal asuva Laadla poe koopia. Samas kõrval seisab puur, mis näeb välja kui väike jaamahoone ning selle ees, lillekastid vaguniteks, tilluke rong. "Kunagi rajati Sõrve ju raudtee ja sealt tuli mõte teha ka rongipuur," selgitas Koppel.

Eemal kõrgub õuepeal Ohessaare tuuliku-puur, mille "kõhus" samuti kodu selle küla jänestele. Ilma korraliku tuulikuta pole ju tegemist Saaremaa külaga, naljatas pargi peremees: "Need asjad nii ei käi, tuulik peab olema!"

Veel leiab küülikupargist näiteks puurimajakese, mis ammutanud inspiratsiooni jõuludest, samuti efektse nõiamaja-puuri, mis seisab ühel jalal, torni ehteks lehmakella saanud kiriku-puuri ning Suure Tõllu laevast inspireeritud Väikese Tõllu, mille pardal samamoodi ruumi tuttsabadele. Hoovinurgas seisab aga pooleldi mättasse peitunult "Sõrmuste isandast" tuttav kääbikumaja.

Praegu on jänesed siiski veel ühes puuris koos, kuid nädala pärast, kui Küülikuküla avatud, on nad juba mõne kaupa erinevatesse puuridesse laiali kolitud. Seni olgu nad üksteise seltsis soojas, arvas peremees. Seda enam, et sel nädalavahetusel lisandub neile veel jäneseid. "Toome juurde," kinnitas Koppel.

Küülikuküla ehitus läks Kristjan Koppeli sõnul pea iseenesest lumepallina veerema läinud aastal. Perega Lätis käies nähti kunagi midagi analoogset, aga mitte päris sellist. Sealt läks aga veel aega enne, kui ta oma "küla" rajama hakkas. 

"Vend on mul tisler, aga ma ise olen hoopis teise eriala inimene – ma ei teadnudki, et mulle midagi sellist teha meeldib," naeris Koppel. "Tegime esimese maja koos valmis, sain puutöö põhitõed selgeks ja siis läks lappama. Oma rõõmuks muudkui läks, läks, läks!"

Puure on Kristjan ehitanud oma kodugaraažis läinud aasta augustist saati. Kuna koroonaaeg peale tuli, oli tal mahti asjaga rohkem tegeleda. "Kindlat visiooni mul polnud, et teen täpselt kindla arvu – nii lihtsalt läks," rääkis ta. 

Selles on ta veendunud, et Küülikuküla kasvab, sest ruumi aias ju on ja puutööisu pole tal samuti üle läinud.